Luminorgate skandaali kronoloogia
Annan siin lühikese ülevaate kronoloogiliselt põhilistest sündmustest, seotud dokumentidest, kirjavahetustest ja faktidest mõne omapoolse kommentaariga.
6.detsembril 2017.a saatsin pseudonüümi Anti Hegemooni aadressilt anti.hegemoon@gmail.com sajad emailid Eesti ametiühingutele, parlamentääridele, ministritele, presidendile, õiguskantserile, ajakirjanikele ja intellektuaalidele, et pöörata tähelepanu Eestis arenevale demokraatiakriisile. Samuti saatsin inglise keelse variandi kirjast ning materjalidest sadadele Skandinaavia ajakirjanikele, ametiühingujuhtidele ning finantssektori juhtidele.
Tere,
Minuni on jõudnud info anonüümsetest allikatest (video materjal viide 1 ja 2) ja pean antud informatsiooni jagamist kodanikukohustuse täitmiseks.
Äripäev kirjutas loo 28.septembril (viide 4) Erkki Raasukese skandaalsest käitumisest Luminoris ning eelnevatest tõsistest probleemidest Nordea pangas seoses töötajate organiseerumisega ametiühingusse, mis on nende seaduslik õigus. Lugu jättis õhku küsimused, kas Erkki Raasuke valetas või mitte, kas ta on räigelt sõimanud oma töötajaid, nende esindajaid, eestimaalasi jne.
Jagan teiega informatsiooni, mis toob õhku jäänud küsimustes selgust ning avab probleemi tausta laiemalt ning sügavamalt (vt meili manus). Skandinaavia pankadel on meie ühiskonnas suur võim ning nad on seda kahjuks räigelt ning pikaajaliselt kuritarvitanud, võttes arvesse avaldatud materjale.
See on avalik üleskutse analüüsimaks tekkinud kriisi ja mõtlemaks, kuhu see tee viib ja mis on alternatiivid. Kui lubate, siis olen juba tänulik ette teie vastuse eest.
Lugupidamisega,
Anti Hegemoon
Viited:
1) Treiler“Luminorgate” https://youtu.be/dmrq4Xhzalc
2) Täispikk video “Luminorgate” https://youtu.be/ciHorZllC6M
3) tekst "Luminorgate - sümptomid ühiskondlikust kriisist"
4) 28.sept artikkel Äripäevas http://www.aripaev.ee/uudised/2017/09/28/luminor-alustab-inetu-sisetuliga
Siin arvamusloo täistekst
"Luminorgate*- sümptomid ühiskondlikust kriisist"
Autor: Anti Hegemoon
Detsember 2017.a
* - Viide „Watergate“ afäärile USA presidendi R.Nixoniga, mille tulemusena oli ta avalikkuse survel sunnitud oma ametist tagasi astuma demokraatianormidega vastuolus oleva käitumise pärast.
Oktoobri alguses alustas Eestis tööd Nordea ja DNB panga ühinemisel tekkinud Luminor pank, mis jätkab Nordea Eesti pea kolmeaastast ebaseaduslikku ning ebaeetilist ahistamis- ning alandamiskampaaniat oma ametiühingu loonud töötajate suhtes. Pangatöötajatest enamus on naised, keda Raasuke kutsub terroristideks. Töötajat e demokraatlikult valitud esindajat Tiina Kukke võrdleb ta pedofiiliga.
Me oleme teel süvenevalt autoritaarse majandusmudeli poole, kus inimväärikus kaob lõplikult, kui midagi ei muutu. Eesti avalikkus ning kõik demokraatlikud institutsioonid võiksid võtta peale olukorra analüüsi seisukoha, kuidas edasi minna, kuna reaalsus on karjuvas vastuolus Euroopalike väärtuste, õigusriigi põhialuste ning Vabariigi liberaalse põhiseadusega.
Taust: Karistamatu Nordea
Detsembris 2014.a-l ehk pea kolm aastat tagasi asutati Nordea pangas ametiühing Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatud õiguse alusel kollektiivselt ja demokraatlikult kaitsta töötajate huve dialoogis ettevõtte omanikke esindava juhtkonnaga. Juba siis deklareeris ametiühing, et eesmärgiks on muude huvide kõrval ka soolise palgalõhe adresseerimine, kuna finantssektoris tervikuna on see Eesti ja Euroopa võrdluses üks suurimaid ehk 33% (viide 1, 2). Nordea Eesti enamik töötajatest on naised. Kuvand pangandusest kui kullaaugust, kus suurema vaevata haljale oksale saab, ei vasta tõele ja kuulub kaugesse minevikku. Seal töötab sadu alamakstud tellereid ja teisi pangaametnikke. Muret teevad töötajatele nagu kümnetele tuhandetele eestimaalastele ka kasvav töökoormus, tasustamata ületunnitöö ning ebakindlus koondamise ees.
Nordea, Skandinaavia kapitalil põhinev maailma üks suurimaid panganduskontserne, alustas soomlasest juhatuse esimehe Petri Nikkilä eestvedamisel kohe töötajate põhiõiguste rikkumist diskrimineerides ning vallandades ebaseaduslikult esimese töötajate esindaja ning usaldusisiku (viide 3, 4). Õiguskaitseorganite siduvaid otsuseid keelduti 2016.a kevadel ellu viimast ning diskrimineeritud ning tööle ennistatud usaldusisikut tööle tagasi ei lastud (viide 5.). Peatselt lahkus Eestist Petri Nikkilä (viide 6.) ning uuelt juhilt Gerd Müllerilt oodati õiglasemat käitumist.
Peale kolme uue usaldusisiku valimist eelmise aasta suvel, avalikustati Nordea ja DNB ühinemisplaan ning töötajate mured said reaalseteks ning ennustatavateks. Ees oli oodata koondamisi ning töötingimuste muutmisi. Töötajate enamuse sooviks oli vähendada koondatavate töötajate ebakindlust ehk läbirääkida seaduse miinimumist paremad koondamistingimused, samuti et tasustamisprintsiibid ei halveneks ühinemise käigus (viide 7.). Nordea pidas uue juhatuse esimehe Gerd Mülleri eestvedamisel töötajate esindajatega mitmeid kuid petlikke kollektiivlepingu läbirääkimisi (viide 8.) ning hiljem katkestas need ajakirjanduse vahendusel ühepoolselt sügisel 2016.a (viide 9.). Isegi riikliku lepitaja sekkumine ei toonud panka tagasi läbirääkimistelaua taha oma töötajatega (viide 10). Ei Stockholmi peakorterisse saadetud kaks petitsiooni, millele kirjutasid alla vastavalt ca 70% ja ca 90% töötajatest ega seaduslik pikett Stockholmis ei muutnud Nordea juhtkonna meelt ning töötajatega keelduti läbirääkimisi taasalustamas (viide 11, 12.). Selle asemel alustati taaskord ähvardamis- ja diskrimineerimiskampaaniat seaduste poolt kaitstud töötajate esindajate suhtes (viide 13, 16). Et ametiühing esindas ca 70% töötajatest liikmete soove, Nordeat ei huvitanud. Nende aastate jooksul on Äripäev ja teised meediaväljaanded antud saagat korduvalt kajastanud, aga ka see ei muutnud panga käitumist. Samuti on ametiühing teavitanud pidevalt Nordea ja DNB grupi Skandinaavia peakortereid arenevast kriisist ning kutsunud üles alustama isegi sisejuurdlust Eestis toimuva suhtes (viide 14.), kuid need ei ole olukorda sekkunud, otseselt või kaudselt toetades kohalikke töötajatevaenulikke tegevusi.
Uus algus Luminoris - Raasukese laussõim, verbaalne vägivald ja valed
Nordea ja DNB ühinemisel tekkinud Luminori uus juht Erkki Raasuke jätkab Skandinaavia kapitali huvide eest seismisel räiget ning ebaseaduslikku tegevust töötajate õiguste ja vabaduste maha surumisel. Mehe suust kuuldub laussõim (viide 15). Youtube-is olevast videolt (viide 16) võib kuulda, kuidas Raasuke nimetab töötajaid, kes kasutavad oma põhiseaduslikke õigusi kollektiivselt oma huve esindada, „terroristideks“, „väljapressijateks“ ning „ettevõtte tagant näppajateks” ehk varasteks. Usaldusisikut, kes on naisterahvas, ema, austatud juht pangas, võrdleb ta „pedofiiliga“. Ta toob välja, et Luminori nõukogu, millesse kuuluvad Nordea ja DNB panga tippjuhid Skandinaaviast, peavad Eesti elanikkonda „madalalaubalisteks idaeurooplasteks“, „pärismaalasteks, kes keksivad jalalt jalale“ ning „kes mõtlevad välja lugusid lastepõletamisest“. Tema sõnul on neil siin toimuvast “savi” ning, et Eesti on nende arvates „mädaauk“. Tal ei ole austust isegi oma ülemuste suhtes, kelle mõju talle oma sõnade järgi on „null“. Raasuke on valetanud avalikkusele väites, et ülalmainitut ei ole tema öelnud ning kutsunud süüdistusi “alatuks valeks” ning keeldub vastamast talle esitatud küsimustele verbaalse vägivalla kohta töötajate ja nende esindaja suhtes.
Tegemist on Eestis ühe kõrgeimalt hinnatud tippjuhiga, kes on juhtinud ka riigile kuuluvaid ettevõtteid Eesti Energiat, Estonian Airi ning Swedpanka ja LHV panka. Raasuke figureerib Eesti riigile kuuluvate ettevõtete juhtkondi nomineeriva komitee eesotsas. Raasukese näol on tegemist inimesega, kes näitab suunda ja on eeskujuks ka teistele. Tema mask on langenud.
Erkki, vaata peeglisse!
Kuuldes sinu väljaöeldut, ei jää muud üle kui tõdeda – sa oled küüniline rootslaste käsutäitja, kes materdab oma inimeste vabadused jalge alla. Meeldetuletuseks sulle - kõik kolonisaatorid on kutsunud vabadusvõitlejaid terroristideks. Demokraatia on alati olnud ohuks võimuvertikaalile. Eestimaalased teavad seda oma kogemusest.
Sul puudub elementaarne austus oma tavatöötajate suhtes, kuna sina oled suurpanga omanik, mitte korporatiivsõdur. Luminor on kontsern, mis teenib sadu miljoneid kasumit oma Skandinaavlastest omanikele aga asi pole rahas. Asi on võimus. Sul peaks olema häbi selle verbaalse vägivallatsemise pärast, mis sa suletud uste taga oled endale lubanud. Ja piinlik, et oled korduvalt valetanud ja vassinud.
Kui sa pole märganud, siis sa ei ela totalitaarses Hiinas vaid demokraatia sünnikodus, Euroopas. Euroopas, kus inimesed ei ole vaid vahendid kasumi teenimiseks kapitali käsutuses vaid vabad kodanikud, kellel on õigus ja vabadus seista oma huvide eest, soovi korral tehes seda koos, kui nii otsustakse.
Sinu väljaöeldu võib meenutada paljudele eestimaalastele mitmetel aastakümnetel kogetut enne Vabariigi taastamist, kus ilusate loosungite taga valitsesid tegelikku elu autokraatsed aparatšikud. Kui soomlasest juht Petri Nikkilä oli sattunud ehk omast arust pärismaalaste hulka ja käitus siin nagu kolmanda maailma riigis, siis sina peaksid teadma paremini eestimaalaste soovi vastutada oma elude eest ja hoida üleval Vabariigi ideed. Ja nii nagu pidi ameti maha panema Nikkilä, siis ka sinul on valik, mida edasi teha – kas austada Eestis kehtivat demokraatlikku korda või mitte. Põhiseadus ei anna omanikele õigust “oma äri p****e keerata”.
Vastupidi - põhiseadus garanteerib töötajatele, kui nõrgemale osapoolele õiguse enda huvide eest kollektiivselt seista, kui tullakse nende elusid muutvaid ja lõhkuvaid otsuseid peale suruma ja ellu viima. Need ajad on möödas, kui inimesed lasid ennast aastaid teineteisest eraldada ja manipuleerida. Inimesed koonduvad, sest neil on raske, sest neil on mure tuleviku pärast, sest nendega ei arvestata. Kohane selle faktiga. Loodetavasti leiad tee Exceli tabelist tagasi inimeste sekka ja Eesti ühiskonda.
Õiguslik ja moraalne kriis majanduse tuiksoontes = kriis kogu ühiskonnas
Vabariik seisab õigusriigi põhimõttel ning meie konstitutsiooni õlgadel. Nordea lugu, millest on saanud Luminori lugu, näitab eredalt, et midagi on mäda meie riigis. Töötajate ja nende esindajate seaduslike vabaduste ja õiguste suhtes on olnud sarnaseid ebaseaduslikke ning ebaeetilisi rünnakuid ka teistes ettevõtetes (Tallink (viide 17), Sokos hotell Viru (viide 18), Transiidikeskus (viide 19), Estonian Air (viide 20), A le Coq (viide 21), Rakvere Lihakombinaat (viide 22) jne). Tegemist on laiema probleemiga, Luminori lugu on nendest üks silmatorkavamaid ja räigemaid.
Vabariik on moraalses ning õiguslikus kriisis, kui siin tegutsevad Skandinaavia pangad, mis on ettevõtluse lipulaevaks, saavad endale lubada aastaid käitumist, mis ei vasta meie põhiseaduse ideele, rikkuda oma töötajate õigusi, ahistades ning alandades naisi ning vilistades õiguskaitseorganite otsustele. Samuti oli seoses Euroopa Liidu presidentuuriga sadade miljonite eurooplaste pilgud pööratud meile - Eesti rahvusvaheline kuvand liberaalsest õigusriigist on löögi all.
Tagasi Euroopalike väärtuste juurde?
Lootus on, et Eesti Vabariigi kodanikud, valitsuse- ja parlamendiliikmed, siin tegutsevad ettevõtted ja ametiühingud annavad avaliku hinnangu tekkinud kriisile ning Erkki Raasukese tegevusele. Meie põhiseaduse kaitsja, riigipea Kersti Kaljulaid võiks anda oma hinnangu ning toetuse naiste ja nende perede põhiõiguste kaitseks. Ehk kutsub ta Raasukese ka Kadriorgu, et temaga rääkida isiklikult.
10.oktoobril kohtus peaminister Jüri Ratas Eesti ametiühingute liidritega. Arutati ka Erkki Raasukese poolset usaldusisikute ning töötajate põhiõiguste rikkumisi, mida kajastas 28. septembri artikkel Äripäevas (viide 15). Samuti selgus, et sarnased probleemid on pea kõikidel Eesti ametiühingutel - paljud tööandjad väga erinevates majandusharudes ei austa töötajate põhiseaduslikke õigusi. Jüri Ratas ütles ametiühingute juhtidele, et ta on valmis avalikkuses antud teemal oma seisukohta peaministrina avaldama, kasutama sõna jõudu. Loodame, et ta teeb seda.
Me oleme teel süvenevalt autoritaarse majandusmudeli poole, kus inimväärikus kaob. Eesti avalikkus ning kõik demokraatlikud institutsioonid võiksid võtta peale olukorra analüüsi seisukoha, kuidas edasi minna, kuna reaalsus ning suundumused on karjuvas vastuolus Euroopalike väärtuste, õigusriigi põhialuste ning Vabariigi liberaalse põhiseadusega. Samuti on ootuspärane loota, et Nordea ja DNB omanikud ning juhtkonnad Skandinaavias annavad Erkki Raasukese käitumisele omapoolse hinnangu, kutsuvad ta vajadusel ametist tagasi ja vabandavad oma töötajate, ametiühingu esindajate ning Eesti avalikkuse ees selleks, et taastada uue ühendpanga usaldusväärsus. Samuti on vastutaval ministril vaja otsustada, kas Raasuke saab olla seotud riigi äriühingute nõukogude valimisprotsessiga.
Viited:
1. http://www.aripaev.ee/uudised/2015/03/17/nordea-astub-palgalohe-vastu
2. https://www.stat.ee/pressiteade-2017-045
3. http://www.aripaev.ee/uudised/2015/10/19/otsus-nordea-diskrimineeris-tootajat
4. http://www.aripaev.ee/uudised/2015/10/08/nordea-maine-vangub
5. http://www.aripaev.ee/uudised/2016/02/03/nordea-vilistab-komisjoni-otsusele
6. http://www.aripaev.ee/uudised/2016/06/16/nordea-vahetab-jalle-juhti
7. http://www.aripaev.ee/uudised/2016/08/25/liit-nordea-ja-DNB--tootajad-eestis-ootabebakindlus
8. http://www.aripaev.ee/uudised/2016/10/28/nordea-tootajad-jatkavad-voitlust
9. http://www.aripaev.ee/uudised/2016/11/23/nordea-tootajatega-enam-labi-ei-raagi
10. http://www.err.ee/581734/nordea-lepitusmenetlus-ebaonnestus
11. http://www.aripaev.ee/uudised/2017/01/07/nordea-tootajad-piketeerivad-rootsi-kontoriees
12. http://arileht.delfi.ee/news/uudised/arilehe-fotod-ja-video-eesti-pangatootajad-protestisidkinnikaetud-nagudega-stockholmis-nordea-peakontori-ees?id=76838054
13. http://www.aripaev.ee/uudised/2017/01/07/euroopa-ametiuhingud-pank-naitab-meelegausaldusisikuid-halvas-valguses
14. http://www.err.ee/553699/toovaidluskomisjon-ennistas-vallandatud-nordea-tootajateesindaja-toole-pank-otsust-ei-taida
15. http://www.aripaev.ee/uudised/2017/09/28/luminor-alustab-inetu-sisetuliga
16. https://youtu.be/ciHorZllC6M
17. https://majandus24.postimees.ee/2742104/tallink-hotels-vallandas-ametiuhinguusaldusisiku
18. https://majandus24.postimees.ee/3597661/viru-hotell-on-ametiuhinguga-tulis-poolteistaastat-pole-kokkuleppele-joutud
19. http://www.aripaev.ee/uudised/2016/05/26/laidvee-vallandamisest-kurb-on
20. http://www.aripaev.ee/uudised/2016/02/18/lendurid-laksid-estonian-airi-vastu-kohtusse
21. http://kasulik.delfi.ee/news/uudised/a-le-coq-kaotas-mitmes-kohtuastmes-vaidluseebaseaduslikult-lahti-lastud-tootajaga?id=76543166
22. http://arileht.delfi.ee/news/uudised/rakvere-lihakombinaadi-kolm-streikijat-lasti-lahti-jakohale-kutsuti-politsei?id=79861186
Eesti ajakirjanduses antud vilepuhumine olulist kajastust ei leidnud. Ilmus järgmine infokild Ärilehes, millega skandaal Eestis sumbus. Ajakirjandus leppis Raasukese kommentaariga: need on kontekstist välja rebitud sõnad. Millises kontekstis võib nii rääkida ja ennast väljendada ühes demokraatlikus riigis suure mõjuvõimuga tippjuht ning riigi äriühingute juhtimises kaasa rääkiv, valitsusele majandusalast nõu andev inimene, jääb mulle siiani arusaamatuks.
Parlamendiliige Oudekki Loone tegi oma Facebooki lehel ainukesena avaliku elu tegelasena avalduse, kus mõistis Luminoris toimuva hukka. Samuti vastas Õiguskantsleri büroo ametliku kirjaga, sisuliselt täites avaliku teabe seaduse mõtet, kus soovitas riivatud õiguste kaitseks pöörduda nende poole.
Ametiühingute keskliidu president Peep Peterson asus viljepuhujat ründama Postimehe veergudel selgitades, et antud tegu kahjustas oluliselt Luminori juhtkonna ja ametiühingu vahelisi suhteid ning mõistis Raasukese vihakõne lekitaja hukka.
Vilepuhumise hetkeks oli Luminori töötajatele ning ehk ka Petersonile selge, et Luminor mingeid järeleandmisi töötajatele ei tee. Tuntud ametiühingu vastase advokaadi Heli Raidvee juhitavatel läbirääkimistel oli korduvalt ja selgelt öeldud – me ei anna teile mitte midagi. Antud info pärineb Tiina Kuke ehk Luminori töötajate ametiühingu peausaldusisiku inforkirjadest töötajatele, kus ta taaskord nurjuvaid läbirääkimisi kirjeldas. Raidvee oli esitanud oma ettepanekud kollektiivlepingu osas: ta oli võtnud välja ametiühingu lepinguprojektist ebamõistlikud tingimused. Ametiühingu infokirjas töötajatele öeldakse selle kohta ise järgmiselt: “Ebamõistlike tingimuste all peeti silmas ennekõike seaduses ette nähtust soodsamaid koondamishüvitisi, ületunnitöö tasustamist jm endas täiendavaid rahalisi kulutusi kätkevat.” Teisel kohtumisel 20.novembril oli pank esitanud ettepanku allkirjastada kollektiivleping 15.detsembriks. Pank soovis teema lõpetada ning sisuliselt pakkus tühja lepingut kolme aasta pikkuse võitluse tulemuseks. Game over - kapituleeruge palun ja minge laiali!
Ehk siis juba 12.detsembril ehk kuus päeva peale vilepuhumist avaldas Dagens Nyheter esimese äärmiselt kriitilise artikli Nordea tegevuse kohta Eestis. Järgmine artikkel ilmus 27.jaanuaril ning kolmas 30.jaanuaril. Vaata kõigi artiklite inglise keelseid tõlkeid siin)
Selles hagis eksitab Raasuke kohut, väites et Anti Hegemoon on olnud videote avaldaja. Videote avaldajateks olid aga teised isikud, nagu on näha Youtube-st. Anti Hegemoon oli Youtube-st võtnud lingid ning selle need edasi saatnud koos omapoolse analüüsiga, nagu teeb seda sõnavabadust ja ajakirjandusvabadust kasutav inimene. Kohus tegi juba 5.veebruaril kergekäeliselt edasikaebamisele mittekuuluva otsuse, millega kohustab Google Inc-i vilepuhuja identiteedi avaldama Raasukesele.
Vaata kohtuotsust siin.
Dear Google User,
Google LLC (“Google”) has received Order for the disclosure of information related to your Google account. Google may produce data responsive to this request, unless you seek relief from an appropriate Court or other forum, and provide us with a copy of the filed objection by no later than 5pm Pacific Time on March 25, 2018.
For more details about this request, you may wish to contact the party seeking this information. (Please see attachment).
Google is not in a position to provide you with legal advice. If you have other questions regarding this notice, you may wish to consult an attorney.
Regards,
Google LLC
Legal Investigations Support
Internal Reference No. ID 1441078
Otsustasin oma identiteedi avaldada Raasukesele, kuna ma olin paljude inimeste arvutitest sisse loginud Anti Hegemooni kontole kuna oma privaatsuse riivet Eesti kohtute poolt ette ei näinud. Ma ei soovinud, et mu lähedaed ja sõbrad saaksid Raasukeselt kohtukutse ja olin valmis vastutama Anti Hegemooni vilepuhumise eest. Ise olin planeerinud oma identiteedi avaldada sügisel 2018.a. See nihkus lihtsalt ajaliselt varasemaks.
Pöördun teie poole, et aidata lahendada teie jaoks ehk tülikat probleemi, milles selguse toomiseks olite sunnitud pöörduma Eesti Vabariigi kohtuorganite poole oma kliendi Erkki Raasukese esindajana.
Minu poolt loodud ja hallatavale kontole saabus 16.märtsil 2018.a-l Google Inc-lt e-kiri informatsiooniga, et teie kasuks oli 5.veebruaril 2018.a-l tehtud Harju Maakohtu poolt otsus, mille kohaselt peab Google Inc. andma teile anti.hegemoon@gmail.com konto looja ja kasutajate kohta informatsiooni seoses e-kirja saatmisega pealkirjaga “Luminorgate” Luminor panga emaili aadressidele sh. adressaadile kelly.tonnus@nordea.com 6.detsembril 2017.a-l ning planeeritava hagiga selle teo eest vastutava isiku suhtes.
Vabandage, et pöördun teie poole viiteajaga, kuna olin eelmainitud info teada saamise hetkel lahkumas Eestist pikemale aga minu jaoks äärmiselt olulisele reisile. Erkki Raasukese hagile vastamine ning enda kaitsmine kohtus oleks olnud tülikas välismaal olles. Loodan teie mõistvale suhtumisele seoses viivitusega.
Jõudsin mõned päevad tagasi Eestisse ja annan teile teada, et anti.hegemoon@gmail.com konto taga olen isiklikult mina ning ka ülalmainitud e-kirja saatmise eest vastutan mina. Kolmandad isikud, kelle arvutitest ma antud kontole sisse logisin, ei ole 6.detsembril saadetud e-kirja saatmisega mitte kuidagi seotud.
Kui lubate, siis ma soovitan teil anda oma kliendile vastavalt advokatuuri sisemistele regulatsioonile sellist nõu, mis on teie kliendi parimates huvides st. loobuda minu vastu hagi esitamisest. Lisaks palun võimalusel anda talle edasi minu isiklik soovitus mõelda peale juriidiliste asjaolude ka poliitilistele, sotsiaalsetele ning psühholoogilistele tagajärdele, mida hagi kaasa toob. Siiski, juhul kui vaatamata eelnevatele heatahtlikele nõuannetele, soovib Erkki Raasuke antud hagi minu vastu esitada, siis palun andke talle edasi minu parimad soovid.
Kui teil on küsimusi või kommentaare, siis palun võtke ühendust.
Lugupidamisega,
Hannes Veskimäe
isikukood 37809250274
email: hannes.veskimae@gmail.com
tel 55 626 620
Kinnitame Teie kirja kättesaamist.
Kohtusse pöördumise küsimus on otsustus, mille tegemise pädevus on puhtalt meie kliendi põhiseaduslikuks õiguseks. Iga isik otsustab ise kas ja kuivõrd ta peab oma õigusi rikutuks ning milliseid õiguskaitsevahendeid selles osas kasutada. Vastavat otsustusprotsessi võib mõjutada ka see, kas rikutud õigusi on võimalik täielikult ja kohaselt kohtuväliselt kaitsta.
Kuivõrd teavitasite ja kinnitasite oma kirjas, et Teie olete anti.hegemoon@gmail.com kontolt 06. detsembril 2017. a saadetud e-kirja taga ja vastutate ainuisikuliselt selle eest, siis mõistame Teie kirjast, et olete valmis meile kõike antud teemaga seonduvat siiralt avaldama. Teie poolt siira ja täieliku informatsiooni andmine ning vastav suhtumine omaksid endastmõistetavalt mõju ka sellele kuidas antud küsimused laheneda võiksid. Palun informeerida meid:
Lugupidamisega
Pirkko-Liis Harkmaa
Partner
Antud kohtumise lindistus on siin.
Peale põgusat kajastamist Skandinaavia meedias (Dagens Nyheter ja Kauppalehti) 16 juulil 2018.a, kirjutas vilepuhuja taga ajamisest ka Äripäev oma lehekülgedel, peale mida läksin nende toimetusse, et anda kogu loost ammendav ülevaade. Andsin üle kogu loo kohta käiva info koos ekirjade, kohtuotsuse, videoga ning oluliste kontaktidega ning panin oma lootused neile loo avalikustamisel.
Eesti suhtes olen äraootaval positsioonil – võib vabalt juhtuda, et reaktsiooni ei tule või jääb see leigeks. Probeemi ei nähta. Sellisel juhul on meie seis veelgi kurvem demokraatia ja inimõiguste seisukohast, kui see tundus mulle 2017.a detsembris. Vigade parandust ei tulnud.
Küll olen ühes kindel: Raasuke ning Skandinaavia pangad tõenäoliselt vassivad ja valetavad nagu nad on teinud seda minevikus. Nad kas ei kommenteeri või siis maalivad endast ohvri kuju, kujutavad mind kui endist Nordea töötajat, kes lihtsalt isiklikust vimmast Raasukese vastu tegutseb “ebakohaselt”, kuidas nad ei ole midagi valesti teinud – austavad kõikide õigusi, on konstruktiivsetes suhetes kõigi ja kõigega jne jne. Samuti võib oodata minu diskrediteerimise kampaaniat.
Lootus on, et Skandinaavia ühiskonnad antud informatsioonile reageerivad taas ning teevad erinevatel tasanditel interventsiooni Eestis toimuvasse.
Ehk ärkavad sellest innustatuna ka meie vabariigi demokraatlikud institutsioonid unest ning löövad kanna maha – see mis toimub, ei ole normaalne! Tegemist on demokraatiakriisiga neoliberaalses majandusmudelis ja me teadvustame seda endale. Eesti on autokraatsuses minemas mööda Ungarist ja Poolast (või on seda juba teinud?): Organiseerumisvabadus? Ajakirjandusvabadus? Vilepuhuja privaatsus, allikakaitse? Sõnavabadus? Kuidas meil siiski on lood nendes küsimustes?
Soovin kõigile head Vabariigi taastamise päeva!
Hannes Veskimäe a ka Anti Hegemoon
20.august 2018
6.detsembril 2017.a saatsin pseudonüümi Anti Hegemooni aadressilt anti.hegemoon@gmail.com sajad emailid Eesti ametiühingutele, parlamentääridele, ministritele, presidendile, õiguskantserile, ajakirjanikele ja intellektuaalidele, et pöörata tähelepanu Eestis arenevale demokraatiakriisile. Samuti saatsin inglise keelse variandi kirjast ning materjalidest sadadele Skandinaavia ajakirjanikele, ametiühingujuhtidele ning finantssektori juhtidele.
Vilepuhumine 6.dets 2017.a
Email ise oli järgmine:Tere,
Minuni on jõudnud info anonüümsetest allikatest (video materjal viide 1 ja 2) ja pean antud informatsiooni jagamist kodanikukohustuse täitmiseks.
Äripäev kirjutas loo 28.septembril (viide 4) Erkki Raasukese skandaalsest käitumisest Luminoris ning eelnevatest tõsistest probleemidest Nordea pangas seoses töötajate organiseerumisega ametiühingusse, mis on nende seaduslik õigus. Lugu jättis õhku küsimused, kas Erkki Raasuke valetas või mitte, kas ta on räigelt sõimanud oma töötajaid, nende esindajaid, eestimaalasi jne.
Jagan teiega informatsiooni, mis toob õhku jäänud küsimustes selgust ning avab probleemi tausta laiemalt ning sügavamalt (vt meili manus). Skandinaavia pankadel on meie ühiskonnas suur võim ning nad on seda kahjuks räigelt ning pikaajaliselt kuritarvitanud, võttes arvesse avaldatud materjale.
See on avalik üleskutse analüüsimaks tekkinud kriisi ja mõtlemaks, kuhu see tee viib ja mis on alternatiivid. Kui lubate, siis olen juba tänulik ette teie vastuse eest.
Lugupidamisega,
Anti Hegemoon
Viited:
1) Treiler“Luminorgate” https://youtu.be/dmrq4Xhzalc
2) Täispikk video “Luminorgate” https://youtu.be/ciHorZllC6M
3) tekst "Luminorgate - sümptomid ühiskondlikust kriisist"
4) 28.sept artikkel Äripäevas http://www.aripaev.ee/uudised/2017/09/28/luminor-alustab-inetu-sisetuliga
Siin arvamusloo täistekst
"Luminorgate*- sümptomid ühiskondlikust kriisist"
Autor: Anti Hegemoon
Detsember 2017.a
* - Viide „Watergate“ afäärile USA presidendi R.Nixoniga, mille tulemusena oli ta avalikkuse survel sunnitud oma ametist tagasi astuma demokraatianormidega vastuolus oleva käitumise pärast.
Oktoobri alguses alustas Eestis tööd Nordea ja DNB panga ühinemisel tekkinud Luminor pank, mis jätkab Nordea Eesti pea kolmeaastast ebaseaduslikku ning ebaeetilist ahistamis- ning alandamiskampaaniat oma ametiühingu loonud töötajate suhtes. Pangatöötajatest enamus on naised, keda Raasuke kutsub terroristideks. Töötajat e demokraatlikult valitud esindajat Tiina Kukke võrdleb ta pedofiiliga.
Me oleme teel süvenevalt autoritaarse majandusmudeli poole, kus inimväärikus kaob lõplikult, kui midagi ei muutu. Eesti avalikkus ning kõik demokraatlikud institutsioonid võiksid võtta peale olukorra analüüsi seisukoha, kuidas edasi minna, kuna reaalsus on karjuvas vastuolus Euroopalike väärtuste, õigusriigi põhialuste ning Vabariigi liberaalse põhiseadusega.
Taust: Karistamatu Nordea
Detsembris 2014.a-l ehk pea kolm aastat tagasi asutati Nordea pangas ametiühing Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatud õiguse alusel kollektiivselt ja demokraatlikult kaitsta töötajate huve dialoogis ettevõtte omanikke esindava juhtkonnaga. Juba siis deklareeris ametiühing, et eesmärgiks on muude huvide kõrval ka soolise palgalõhe adresseerimine, kuna finantssektoris tervikuna on see Eesti ja Euroopa võrdluses üks suurimaid ehk 33% (viide 1, 2). Nordea Eesti enamik töötajatest on naised. Kuvand pangandusest kui kullaaugust, kus suurema vaevata haljale oksale saab, ei vasta tõele ja kuulub kaugesse minevikku. Seal töötab sadu alamakstud tellereid ja teisi pangaametnikke. Muret teevad töötajatele nagu kümnetele tuhandetele eestimaalastele ka kasvav töökoormus, tasustamata ületunnitöö ning ebakindlus koondamise ees.
Nordea, Skandinaavia kapitalil põhinev maailma üks suurimaid panganduskontserne, alustas soomlasest juhatuse esimehe Petri Nikkilä eestvedamisel kohe töötajate põhiõiguste rikkumist diskrimineerides ning vallandades ebaseaduslikult esimese töötajate esindaja ning usaldusisiku (viide 3, 4). Õiguskaitseorganite siduvaid otsuseid keelduti 2016.a kevadel ellu viimast ning diskrimineeritud ning tööle ennistatud usaldusisikut tööle tagasi ei lastud (viide 5.). Peatselt lahkus Eestist Petri Nikkilä (viide 6.) ning uuelt juhilt Gerd Müllerilt oodati õiglasemat käitumist.
Peale kolme uue usaldusisiku valimist eelmise aasta suvel, avalikustati Nordea ja DNB ühinemisplaan ning töötajate mured said reaalseteks ning ennustatavateks. Ees oli oodata koondamisi ning töötingimuste muutmisi. Töötajate enamuse sooviks oli vähendada koondatavate töötajate ebakindlust ehk läbirääkida seaduse miinimumist paremad koondamistingimused, samuti et tasustamisprintsiibid ei halveneks ühinemise käigus (viide 7.). Nordea pidas uue juhatuse esimehe Gerd Mülleri eestvedamisel töötajate esindajatega mitmeid kuid petlikke kollektiivlepingu läbirääkimisi (viide 8.) ning hiljem katkestas need ajakirjanduse vahendusel ühepoolselt sügisel 2016.a (viide 9.). Isegi riikliku lepitaja sekkumine ei toonud panka tagasi läbirääkimistelaua taha oma töötajatega (viide 10). Ei Stockholmi peakorterisse saadetud kaks petitsiooni, millele kirjutasid alla vastavalt ca 70% ja ca 90% töötajatest ega seaduslik pikett Stockholmis ei muutnud Nordea juhtkonna meelt ning töötajatega keelduti läbirääkimisi taasalustamas (viide 11, 12.). Selle asemel alustati taaskord ähvardamis- ja diskrimineerimiskampaaniat seaduste poolt kaitstud töötajate esindajate suhtes (viide 13, 16). Et ametiühing esindas ca 70% töötajatest liikmete soove, Nordeat ei huvitanud. Nende aastate jooksul on Äripäev ja teised meediaväljaanded antud saagat korduvalt kajastanud, aga ka see ei muutnud panga käitumist. Samuti on ametiühing teavitanud pidevalt Nordea ja DNB grupi Skandinaavia peakortereid arenevast kriisist ning kutsunud üles alustama isegi sisejuurdlust Eestis toimuva suhtes (viide 14.), kuid need ei ole olukorda sekkunud, otseselt või kaudselt toetades kohalikke töötajatevaenulikke tegevusi.
Uus algus Luminoris - Raasukese laussõim, verbaalne vägivald ja valed
Nordea ja DNB ühinemisel tekkinud Luminori uus juht Erkki Raasuke jätkab Skandinaavia kapitali huvide eest seismisel räiget ning ebaseaduslikku tegevust töötajate õiguste ja vabaduste maha surumisel. Mehe suust kuuldub laussõim (viide 15). Youtube-is olevast videolt (viide 16) võib kuulda, kuidas Raasuke nimetab töötajaid, kes kasutavad oma põhiseaduslikke õigusi kollektiivselt oma huve esindada, „terroristideks“, „väljapressijateks“ ning „ettevõtte tagant näppajateks” ehk varasteks. Usaldusisikut, kes on naisterahvas, ema, austatud juht pangas, võrdleb ta „pedofiiliga“. Ta toob välja, et Luminori nõukogu, millesse kuuluvad Nordea ja DNB panga tippjuhid Skandinaaviast, peavad Eesti elanikkonda „madalalaubalisteks idaeurooplasteks“, „pärismaalasteks, kes keksivad jalalt jalale“ ning „kes mõtlevad välja lugusid lastepõletamisest“. Tema sõnul on neil siin toimuvast “savi” ning, et Eesti on nende arvates „mädaauk“. Tal ei ole austust isegi oma ülemuste suhtes, kelle mõju talle oma sõnade järgi on „null“. Raasuke on valetanud avalikkusele väites, et ülalmainitut ei ole tema öelnud ning kutsunud süüdistusi “alatuks valeks” ning keeldub vastamast talle esitatud küsimustele verbaalse vägivalla kohta töötajate ja nende esindaja suhtes.
Tegemist on Eestis ühe kõrgeimalt hinnatud tippjuhiga, kes on juhtinud ka riigile kuuluvaid ettevõtteid Eesti Energiat, Estonian Airi ning Swedpanka ja LHV panka. Raasuke figureerib Eesti riigile kuuluvate ettevõtete juhtkondi nomineeriva komitee eesotsas. Raasukese näol on tegemist inimesega, kes näitab suunda ja on eeskujuks ka teistele. Tema mask on langenud.
Erkki, vaata peeglisse!
Kuuldes sinu väljaöeldut, ei jää muud üle kui tõdeda – sa oled küüniline rootslaste käsutäitja, kes materdab oma inimeste vabadused jalge alla. Meeldetuletuseks sulle - kõik kolonisaatorid on kutsunud vabadusvõitlejaid terroristideks. Demokraatia on alati olnud ohuks võimuvertikaalile. Eestimaalased teavad seda oma kogemusest.
Sul puudub elementaarne austus oma tavatöötajate suhtes, kuna sina oled suurpanga omanik, mitte korporatiivsõdur. Luminor on kontsern, mis teenib sadu miljoneid kasumit oma Skandinaavlastest omanikele aga asi pole rahas. Asi on võimus. Sul peaks olema häbi selle verbaalse vägivallatsemise pärast, mis sa suletud uste taga oled endale lubanud. Ja piinlik, et oled korduvalt valetanud ja vassinud.
Kui sa pole märganud, siis sa ei ela totalitaarses Hiinas vaid demokraatia sünnikodus, Euroopas. Euroopas, kus inimesed ei ole vaid vahendid kasumi teenimiseks kapitali käsutuses vaid vabad kodanikud, kellel on õigus ja vabadus seista oma huvide eest, soovi korral tehes seda koos, kui nii otsustakse.
Sinu väljaöeldu võib meenutada paljudele eestimaalastele mitmetel aastakümnetel kogetut enne Vabariigi taastamist, kus ilusate loosungite taga valitsesid tegelikku elu autokraatsed aparatšikud. Kui soomlasest juht Petri Nikkilä oli sattunud ehk omast arust pärismaalaste hulka ja käitus siin nagu kolmanda maailma riigis, siis sina peaksid teadma paremini eestimaalaste soovi vastutada oma elude eest ja hoida üleval Vabariigi ideed. Ja nii nagu pidi ameti maha panema Nikkilä, siis ka sinul on valik, mida edasi teha – kas austada Eestis kehtivat demokraatlikku korda või mitte. Põhiseadus ei anna omanikele õigust “oma äri p****e keerata”.
Vastupidi - põhiseadus garanteerib töötajatele, kui nõrgemale osapoolele õiguse enda huvide eest kollektiivselt seista, kui tullakse nende elusid muutvaid ja lõhkuvaid otsuseid peale suruma ja ellu viima. Need ajad on möödas, kui inimesed lasid ennast aastaid teineteisest eraldada ja manipuleerida. Inimesed koonduvad, sest neil on raske, sest neil on mure tuleviku pärast, sest nendega ei arvestata. Kohane selle faktiga. Loodetavasti leiad tee Exceli tabelist tagasi inimeste sekka ja Eesti ühiskonda.
Õiguslik ja moraalne kriis majanduse tuiksoontes = kriis kogu ühiskonnas
Vabariik seisab õigusriigi põhimõttel ning meie konstitutsiooni õlgadel. Nordea lugu, millest on saanud Luminori lugu, näitab eredalt, et midagi on mäda meie riigis. Töötajate ja nende esindajate seaduslike vabaduste ja õiguste suhtes on olnud sarnaseid ebaseaduslikke ning ebaeetilisi rünnakuid ka teistes ettevõtetes (Tallink (viide 17), Sokos hotell Viru (viide 18), Transiidikeskus (viide 19), Estonian Air (viide 20), A le Coq (viide 21), Rakvere Lihakombinaat (viide 22) jne). Tegemist on laiema probleemiga, Luminori lugu on nendest üks silmatorkavamaid ja räigemaid.
Vabariik on moraalses ning õiguslikus kriisis, kui siin tegutsevad Skandinaavia pangad, mis on ettevõtluse lipulaevaks, saavad endale lubada aastaid käitumist, mis ei vasta meie põhiseaduse ideele, rikkuda oma töötajate õigusi, ahistades ning alandades naisi ning vilistades õiguskaitseorganite otsustele. Samuti oli seoses Euroopa Liidu presidentuuriga sadade miljonite eurooplaste pilgud pööratud meile - Eesti rahvusvaheline kuvand liberaalsest õigusriigist on löögi all.
Tagasi Euroopalike väärtuste juurde?
Lootus on, et Eesti Vabariigi kodanikud, valitsuse- ja parlamendiliikmed, siin tegutsevad ettevõtted ja ametiühingud annavad avaliku hinnangu tekkinud kriisile ning Erkki Raasukese tegevusele. Meie põhiseaduse kaitsja, riigipea Kersti Kaljulaid võiks anda oma hinnangu ning toetuse naiste ja nende perede põhiõiguste kaitseks. Ehk kutsub ta Raasukese ka Kadriorgu, et temaga rääkida isiklikult.
10.oktoobril kohtus peaminister Jüri Ratas Eesti ametiühingute liidritega. Arutati ka Erkki Raasukese poolset usaldusisikute ning töötajate põhiõiguste rikkumisi, mida kajastas 28. septembri artikkel Äripäevas (viide 15). Samuti selgus, et sarnased probleemid on pea kõikidel Eesti ametiühingutel - paljud tööandjad väga erinevates majandusharudes ei austa töötajate põhiseaduslikke õigusi. Jüri Ratas ütles ametiühingute juhtidele, et ta on valmis avalikkuses antud teemal oma seisukohta peaministrina avaldama, kasutama sõna jõudu. Loodame, et ta teeb seda.
Me oleme teel süvenevalt autoritaarse majandusmudeli poole, kus inimväärikus kaob. Eesti avalikkus ning kõik demokraatlikud institutsioonid võiksid võtta peale olukorra analüüsi seisukoha, kuidas edasi minna, kuna reaalsus ning suundumused on karjuvas vastuolus Euroopalike väärtuste, õigusriigi põhialuste ning Vabariigi liberaalse põhiseadusega. Samuti on ootuspärane loota, et Nordea ja DNB omanikud ning juhtkonnad Skandinaavias annavad Erkki Raasukese käitumisele omapoolse hinnangu, kutsuvad ta vajadusel ametist tagasi ja vabandavad oma töötajate, ametiühingu esindajate ning Eesti avalikkuse ees selleks, et taastada uue ühendpanga usaldusväärsus. Samuti on vastutaval ministril vaja otsustada, kas Raasuke saab olla seotud riigi äriühingute nõukogude valimisprotsessiga.
Viited:
1. http://www.aripaev.ee/uudised/2015/03/17/nordea-astub-palgalohe-vastu
2. https://www.stat.ee/pressiteade-2017-045
3. http://www.aripaev.ee/uudised/2015/10/19/otsus-nordea-diskrimineeris-tootajat
4. http://www.aripaev.ee/uudised/2015/10/08/nordea-maine-vangub
5. http://www.aripaev.ee/uudised/2016/02/03/nordea-vilistab-komisjoni-otsusele
6. http://www.aripaev.ee/uudised/2016/06/16/nordea-vahetab-jalle-juhti
7. http://www.aripaev.ee/uudised/2016/08/25/liit-nordea-ja-DNB--tootajad-eestis-ootabebakindlus
8. http://www.aripaev.ee/uudised/2016/10/28/nordea-tootajad-jatkavad-voitlust
9. http://www.aripaev.ee/uudised/2016/11/23/nordea-tootajatega-enam-labi-ei-raagi
10. http://www.err.ee/581734/nordea-lepitusmenetlus-ebaonnestus
11. http://www.aripaev.ee/uudised/2017/01/07/nordea-tootajad-piketeerivad-rootsi-kontoriees
12. http://arileht.delfi.ee/news/uudised/arilehe-fotod-ja-video-eesti-pangatootajad-protestisidkinnikaetud-nagudega-stockholmis-nordea-peakontori-ees?id=76838054
13. http://www.aripaev.ee/uudised/2017/01/07/euroopa-ametiuhingud-pank-naitab-meelegausaldusisikuid-halvas-valguses
14. http://www.err.ee/553699/toovaidluskomisjon-ennistas-vallandatud-nordea-tootajateesindaja-toole-pank-otsust-ei-taida
15. http://www.aripaev.ee/uudised/2017/09/28/luminor-alustab-inetu-sisetuliga
16. https://youtu.be/ciHorZllC6M
17. https://majandus24.postimees.ee/2742104/tallink-hotels-vallandas-ametiuhinguusaldusisiku
18. https://majandus24.postimees.ee/3597661/viru-hotell-on-ametiuhinguga-tulis-poolteistaastat-pole-kokkuleppele-joutud
19. http://www.aripaev.ee/uudised/2016/05/26/laidvee-vallandamisest-kurb-on
20. http://www.aripaev.ee/uudised/2016/02/18/lendurid-laksid-estonian-airi-vastu-kohtusse
21. http://kasulik.delfi.ee/news/uudised/a-le-coq-kaotas-mitmes-kohtuastmes-vaidluseebaseaduslikult-lahti-lastud-tootajaga?id=76543166
22. http://arileht.delfi.ee/news/uudised/rakvere-lihakombinaadi-kolm-streikijat-lasti-lahti-jakohale-kutsuti-politsei?id=79861186
Reaktsioon Eestis: Vaikus (dets 2017.a - jaanuar 2018.a)
Üle tuhandele ekirjale vastuseid peaaegu ei tulnud. Mõned ajakirjanikud küsisid, kes ma olen ja miks ma seda teen? Paar parlamendisaadikut vastasid. Keskerakondlane Peeter Ernits oli toetav aga Vabarerakonna liikmele Andres Ammasele ei pakkunud teema huvi. Indrek Neivelt, kelle enda kasvandik on Raasuke, küsis mult, kas on mul tuba ehk liiga liiga külm või palk liiga väike...Eesti ajakirjanduses antud vilepuhumine olulist kajastust ei leidnud. Ilmus järgmine infokild Ärilehes, millega skandaal Eestis sumbus. Ajakirjandus leppis Raasukese kommentaariga: need on kontekstist välja rebitud sõnad. Millises kontekstis võib nii rääkida ja ennast väljendada ühes demokraatlikus riigis suure mõjuvõimuga tippjuht ning riigi äriühingute juhtimises kaasa rääkiv, valitsusele majandusalast nõu andev inimene, jääb mulle siiani arusaamatuks.
Parlamendiliige Oudekki Loone tegi oma Facebooki lehel ainukesena avaliku elu tegelasena avalduse, kus mõistis Luminoris toimuva hukka. Samuti vastas Õiguskantsleri büroo ametliku kirjaga, sisuliselt täites avaliku teabe seaduse mõtet, kus soovitas riivatud õiguste kaitseks pöörduda nende poole.
Ametiühingute keskliidu president Peep Peterson asus viljepuhujat ründama Postimehe veergudel selgitades, et antud tegu kahjustas oluliselt Luminori juhtkonna ja ametiühingu vahelisi suhteid ning mõistis Raasukese vihakõne lekitaja hukka.
Vilepuhumise hetkeks oli Luminori töötajatele ning ehk ka Petersonile selge, et Luminor mingeid järeleandmisi töötajatele ei tee. Tuntud ametiühingu vastase advokaadi Heli Raidvee juhitavatel läbirääkimistel oli korduvalt ja selgelt öeldud – me ei anna teile mitte midagi. Antud info pärineb Tiina Kuke ehk Luminori töötajate ametiühingu peausaldusisiku inforkirjadest töötajatele, kus ta taaskord nurjuvaid läbirääkimisi kirjeldas. Raidvee oli esitanud oma ettepanekud kollektiivlepingu osas: ta oli võtnud välja ametiühingu lepinguprojektist ebamõistlikud tingimused. Ametiühingu infokirjas töötajatele öeldakse selle kohta ise järgmiselt: “Ebamõistlike tingimuste all peeti silmas ennekõike seaduses ette nähtust soodsamaid koondamishüvitisi, ületunnitöö tasustamist jm endas täiendavaid rahalisi kulutusi kätkevat.” Teisel kohtumisel 20.novembril oli pank esitanud ettepanku allkirjastada kollektiivleping 15.detsembriks. Pank soovis teema lõpetada ning sisuliselt pakkus tühja lepingut kolme aasta pikkuse võitluse tulemuseks. Game over - kapituleeruge palun ja minge laiali!
Reaktsioon Rootsis: Torm (2017.a - jaan 2018.a)
Küll vastas mulle Rootsi ajakirjanik Börge Nilsson, kes tänas. Nagu Kaisa Gabral Äripäevast, oli ka tema teemaga kursis alates 2015.a sügisest ja võttis asja tõsiselt. Seega leidis skandaal olulist märkimist ära Rootsi suurimas päevalehes Dagens Nyheter, kus kahe suurima ametiühingu juhid lubasid aastaid kestnud töötajate väärkohtlemise ning Raasukese kohta käiva info valguses viia välja ametiühingute varad Nordea pangast. Need varad ulatuvad sadade miljonite Eurodeni. Kui ametiühingud viivad oma varad välja ebaeetilise käitumise pärast, siis võivad seda teha ka teised huvigrupid (deposiitorid ja institutsionaalsed investorid, kes ei tohi investeerida ettevõtetesse, mis rikuvad inimõigusi), mis oleks võinud lõpuks mõjutada aktsia hinda negatiivselt. Võib arvata, et sellel oli oma mõju ning see hakkas kiiresti Eesti suunas liikuma.Ehk siis juba 12.detsembril ehk kuus päeva peale vilepuhumist avaldas Dagens Nyheter esimese äärmiselt kriitilise artikli Nordea tegevuse kohta Eestis. Järgmine artikkel ilmus 27.jaanuaril ning kolmas 30.jaanuaril. Vaata kõigi artiklite inglise keelseid tõlkeid siin)
Kodurahu sõlmimine 27.jaan 2018.a
27.jaanuaril oli kollektiivlepingul allkirjad all. Arvestades vilepuhumise ning antud hetke vahele jäänud jõulusid ning uusaasta pühasid oli selline kiirreageerimine erakordne. Aastaid mitte midagi pakkuv pank andis kõik, mida sooviti. Ühine pressiteade ERRi-s meenutas tüüpilist olukorra deeskalatsiooni, kus kumbi osapool ei kommenteeri midagi peale minimaalselt vajaliku.Raasuke eksitab kohut
Samal päeval, ehk 27.jaanuaril andis Erkki Raasuke sisse hagi Google Inc vastu, et saada teada, kes on vilepuhumise taga ning ta kohtu alla anda enda au ja väärikuse riive eest.Selles hagis eksitab Raasuke kohut, väites et Anti Hegemoon on olnud videote avaldaja. Videote avaldajateks olid aga teised isikud, nagu on näha Youtube-st. Anti Hegemoon oli Youtube-st võtnud lingid ning selle need edasi saatnud koos omapoolse analüüsiga, nagu teeb seda sõnavabadust ja ajakirjandusvabadust kasutav inimene. Kohus tegi juba 5.veebruaril kergekäeliselt edasikaebamisele mittekuuluva otsuse, millega kohustab Google Inc-i vilepuhuja identiteedi avaldama Raasukesele.
Vaata kohtuotsust siin.
Märgukiri Google-lt 16.märtsil 2018.a
Sain Google Inc kohtuotsuse kohta järgmise info märtsi keskpaigus.Dear Google User,
Google LLC (“Google”) has received Order for the disclosure of information related to your Google account. Google may produce data responsive to this request, unless you seek relief from an appropriate Court or other forum, and provide us with a copy of the filed objection by no later than 5pm Pacific Time on March 25, 2018.
For more details about this request, you may wish to contact the party seeking this information. (Please see attachment).
Google is not in a position to provide you with legal advice. If you have other questions regarding this notice, you may wish to consult an attorney.
Regards,
Google LLC
Legal Investigations Support
Internal Reference No. ID 1441078
Otsustasin oma identiteedi avaldada Raasukesele, kuna ma olin paljude inimeste arvutitest sisse loginud Anti Hegemooni kontole kuna oma privaatsuse riivet Eesti kohtute poolt ette ei näinud. Ma ei soovinud, et mu lähedaed ja sõbrad saaksid Raasukeselt kohtukutse ja olin valmis vastutama Anti Hegemooni vilepuhumise eest. Ise olin planeerinud oma identiteedi avaldada sügisel 2018.a. See nihkus lihtsalt ajaliselt varasemaks.
Annan ennast üles - kiri Raasukese advokaadile 1.mail 2018.a
Lp Pirkko-Liis Harkmaa,Pöördun teie poole, et aidata lahendada teie jaoks ehk tülikat probleemi, milles selguse toomiseks olite sunnitud pöörduma Eesti Vabariigi kohtuorganite poole oma kliendi Erkki Raasukese esindajana.
Minu poolt loodud ja hallatavale kontole saabus 16.märtsil 2018.a-l Google Inc-lt e-kiri informatsiooniga, et teie kasuks oli 5.veebruaril 2018.a-l tehtud Harju Maakohtu poolt otsus, mille kohaselt peab Google Inc. andma teile anti.hegemoon@gmail.com konto looja ja kasutajate kohta informatsiooni seoses e-kirja saatmisega pealkirjaga “Luminorgate” Luminor panga emaili aadressidele sh. adressaadile kelly.tonnus@nordea.com 6.detsembril 2017.a-l ning planeeritava hagiga selle teo eest vastutava isiku suhtes.
Vabandage, et pöördun teie poole viiteajaga, kuna olin eelmainitud info teada saamise hetkel lahkumas Eestist pikemale aga minu jaoks äärmiselt olulisele reisile. Erkki Raasukese hagile vastamine ning enda kaitsmine kohtus oleks olnud tülikas välismaal olles. Loodan teie mõistvale suhtumisele seoses viivitusega.
Jõudsin mõned päevad tagasi Eestisse ja annan teile teada, et anti.hegemoon@gmail.com konto taga olen isiklikult mina ning ka ülalmainitud e-kirja saatmise eest vastutan mina. Kolmandad isikud, kelle arvutitest ma antud kontole sisse logisin, ei ole 6.detsembril saadetud e-kirja saatmisega mitte kuidagi seotud.
Kui lubate, siis ma soovitan teil anda oma kliendile vastavalt advokatuuri sisemistele regulatsioonile sellist nõu, mis on teie kliendi parimates huvides st. loobuda minu vastu hagi esitamisest. Lisaks palun võimalusel anda talle edasi minu isiklik soovitus mõelda peale juriidiliste asjaolude ka poliitilistele, sotsiaalsetele ning psühholoogilistele tagajärdele, mida hagi kaasa toob. Siiski, juhul kui vaatamata eelnevatele heatahtlikele nõuannetele, soovib Erkki Raasuke antud hagi minu vastu esitada, siis palun andke talle edasi minu parimad soovid.
Kui teil on küsimusi või kommentaare, siis palun võtke ühendust.
Lugupidamisega,
Hannes Veskimäe
isikukood 37809250274
email: hannes.veskimae@gmail.com
tel 55 626 620
Vastus Raasukese advokaadilt minu kirjale 14.mail.
Lugupeetud Hannes VeskimäeKinnitame Teie kirja kättesaamist.
Kohtusse pöördumise küsimus on otsustus, mille tegemise pädevus on puhtalt meie kliendi põhiseaduslikuks õiguseks. Iga isik otsustab ise kas ja kuivõrd ta peab oma õigusi rikutuks ning milliseid õiguskaitsevahendeid selles osas kasutada. Vastavat otsustusprotsessi võib mõjutada ka see, kas rikutud õigusi on võimalik täielikult ja kohaselt kohtuväliselt kaitsta.
Kuivõrd teavitasite ja kinnitasite oma kirjas, et Teie olete anti.hegemoon@gmail.com kontolt 06. detsembril 2017. a saadetud e-kirja taga ja vastutate ainuisikuliselt selle eest, siis mõistame Teie kirjast, et olete valmis meile kõike antud teemaga seonduvat siiralt avaldama. Teie poolt siira ja täieliku informatsiooni andmine ning vastav suhtumine omaksid endastmõistetavalt mõju ka sellele kuidas antud küsimused laheneda võiksid. Palun informeerida meid:
- kas Teie olete YouTube’i keskkonda üleslaetud videotele trailer „Luminorgate“ ja täispikk video „Luminorgate“ (EST ja ENG) ja lisana teksti „Luminorgate – sümptomid ühiskondlikust kriisist,“ tekstide ainuautor ning olete üksi teinud ka need videod ja ainuisikuliselt need Youtube’i keskkonda üles laadinud?
- kas Teie helisalvestasite punktis 1 toodud videotes kajastatud kohtumised meie kliendiga? Kui ei, siis kes seda tegi?
- kas ja kuhu olete Teie punktis 1 toodud materjali edastanud, kolmandatele isikutele kättesaadavaks teinud, üles laadinud jne?
- kas Teie valduses on kõik punktis 1 toodud materjali originaalid, alusmaterjalid jne? Kui ei, siis kelle käes need on?
- milline oli roll mistahes kolmandatel isikutel punktides 1 - 4 tooduga, detailselt kellel täpselt ja mis puutumus. Sealhulgas, kelle arvutitest olete anti.hegemoon@gmail.com kontole sisse loginud, vastavad IP-aadressid jne? Kui olete kasutanud kolmandate isikute arvuteid, siis kas selleks oli vastavate isikute heakskiit ja nõusolek? Kui ei, siis kuidas saite arvutile juurdepääsu?
Lugupidamisega
Pirkko-Liis Harkmaa
Partner
Nurjunud ülekuulamine 24.mai 2018.a
Tekkis huvitav kirjavahetus, kus Harkmaa korduvalt andis mõista, et nad soovivad, et ma vastaksin nende küsimustele ning mina jälle, et sooviks Raasukesega olukorda dialoogi vormis arutada. Meilivahetus lõppes kahe kohtumisega. Esimene kohtumine toimus Cobalti büroos (Lembit Tedderi, Jaanus Mody ning Pirkko-Liis Harkmaaga) 24.mail ning kestis 6 minutit. Raasukest seal kohal ei olnud, kuna nagu mulle öeldi, ei pidanud ta vajalikuks antud kohtumisel osaleda. Mulle teatati, et kohtumist lindistatakse videoseadmetega ning et ma tulin sinna nende küsimustele vastama. Ma keeldusin viisakalt ülekuulatavaks olemast ning palusin küsimustele vastuste saamiseks kohtu poole pöörduda, mida ka lubati teha. Nimelt kohtus poleks pidanud mitte ainult mina vaid ka hageja ehk Raasuke vande all tunnistusi andma. Ja ma usun, et Raasukesel on Eesti avalikkusele nii mõndagi selgitada oma juhtimisstiili kohta nii panganduses kui avalikes ettevõtetes (näiteks Estonian Air), kus ta on saneerija rolli täitnud ning kus töötajate õigustega pole arvestatud.Õnnestunud ülekuulamine 7.juuni 2018.a
Peale mõningast järgnenud kirjavahetust otsustas siiski Raasuke kohale tulla kohtumisele, kus ma pidin siis nende küsimustele vastama. Mida ma loomulikult ei teinud korduvatele surveavaldustele vaatamata. Ma ei avalda oma allikaid ka kohtus. Miks peaksin ma seda tegema mind ja allikaid hageda ning ahistada soovivale Raasukesele? Kohtumine oli pingeline ning kestis pea pool tundi. See andis piisavalt hea sissevaate kõigi osapoolte nägemusse probleemi olemusest ning sellega toimetulemise võimalikest mehhanismidest.Antud kohtumise lindistus on siin.
Peale põgusat kajastamist Skandinaavia meedias (Dagens Nyheter ja Kauppalehti) 16 juulil 2018.a, kirjutas vilepuhuja taga ajamisest ka Äripäev oma lehekülgedel, peale mida läksin nende toimetusse, et anda kogu loost ammendav ülevaade. Andsin üle kogu loo kohta käiva info koos ekirjade, kohtuotsuse, videoga ning oluliste kontaktidega ning panin oma lootused neile loo avalikustamisel.
Avatud küsimused ehk küsimused avalikkusele
Kuidas kogu see lugu edasi areneb, sõltub Eesti ning Skandinaavia avalikkusest ning demokraatlikest institutsioonidest, samuti Raasukese ning Nordea ja DNB pankade tegevusest. Kuidas ajakirjandus, poliitikud, Raasukese ülemused, ametiühingud ning inimõiguste ning ajakirjandusvabadustega tegelevad organisatsioonid antud skandaali suhtuvad ei oska ma hetkel prognoosida.Eesti suhtes olen äraootaval positsioonil – võib vabalt juhtuda, et reaktsiooni ei tule või jääb see leigeks. Probeemi ei nähta. Sellisel juhul on meie seis veelgi kurvem demokraatia ja inimõiguste seisukohast, kui see tundus mulle 2017.a detsembris. Vigade parandust ei tulnud.
Küll olen ühes kindel: Raasuke ning Skandinaavia pangad tõenäoliselt vassivad ja valetavad nagu nad on teinud seda minevikus. Nad kas ei kommenteeri või siis maalivad endast ohvri kuju, kujutavad mind kui endist Nordea töötajat, kes lihtsalt isiklikust vimmast Raasukese vastu tegutseb “ebakohaselt”, kuidas nad ei ole midagi valesti teinud – austavad kõikide õigusi, on konstruktiivsetes suhetes kõigi ja kõigega jne jne. Samuti võib oodata minu diskrediteerimise kampaaniat.
Lootus on, et Skandinaavia ühiskonnad antud informatsioonile reageerivad taas ning teevad erinevatel tasanditel interventsiooni Eestis toimuvasse.
Ehk ärkavad sellest innustatuna ka meie vabariigi demokraatlikud institutsioonid unest ning löövad kanna maha – see mis toimub, ei ole normaalne! Tegemist on demokraatiakriisiga neoliberaalses majandusmudelis ja me teadvustame seda endale. Eesti on autokraatsuses minemas mööda Ungarist ja Poolast (või on seda juba teinud?): Organiseerumisvabadus? Ajakirjandusvabadus? Vilepuhuja privaatsus, allikakaitse? Sõnavabadus? Kuidas meil siiski on lood nendes küsimustes?
Soovin kõigile head Vabariigi taastamise päeva!
Hannes Veskimäe a ka Anti Hegemoon
20.august 2018
Comments