Pikem lugu Raasukese ülekuulamisest

Tere
Ilukirjandust väärtustades. Teie silmadele.
Parimatega, Hannes

Ülekuulamine

Mul oli jäänud päev, et ennast ette valmistada, et see misantseen toimuks nii nagu vaja. Kõigepealt tehnilisest küljest. Kuna mu telefon oli nädalalõpul lõpetanud töötamise, siis olin sunnitud ostma uue. Ostan tavaliselt kõige odavama telefoni, mis võimalik. Õnneks on ka tavalistel telefonidel hea kaamera peal, mida mu vanal telefonil ei olnud, seega minu lindistusseade oli olemas. Kuigi ma ei olnud veel kindel, kas minul lastakse kohtumine videosse võtta. Nimelt, kuna minult oodati ülestunnistust, siis milleks lasta minul võtta linti Raasukest ning advokaate, kes kohale tulevad. Kuna tavaliselt eeldab võim assümmeetrilist lahendust, kuna nemad dikteerivad olukorda, siis ma polnud veel kindel, kas saan ka kaamerat kasutada. Õnneks lahendas selle probleemi COBALTi advokaat pr Harkmaa, kes kirjutas, päev enne kohtumist kirja, milles rõhutas, et nad ootavad minu poolset “täielikku ning siirast ülestunnistust ning info jagamist kõigis küsimustes”, mis on mulle saadetud (st kes lindistas, kes tegi video, kes selle avaldas ning kes kolmandad isikud olid veel selle protsessiga seotud). Samuti vastas ta mu eelnevale küsimusele, kus palusin esimese kohtumise lindistus mulle saata, et nad seda ei tee. Ning lisas, et mul on samasugune õigus kohtumine lindistada, kui seda soovin. Väga hea…! Jah! Esimene punkt oli juba teenitud.

Lisaks tegin tööd terve päeva selle tekstiga...täiendasin, mõtlesin sellele, mida ja kuidas seal öelda. Kuidas kohtumine selliselt üles ehitada, et tulemus oleks nende jaoks null kuid minu jaoks maksimaalne. Esiteks sain aru, et mul ei ole mõtet minna sinna nende peale vihasena (kuigi selleks oli põhjust ja trennikeel oli mul mõtteis). Kuna see ei ole isiklik vaid poliitiline protsess, siis otsustasin ka oma vastaspoolt austada ning mitte otseselt rünnata. “austa oma vastast, ta on inimene, nagu sina!”. Teiseks oli selge, et pean peale sissejuhatust suutma võtta üle nö ülekuulamise ning oma vastuses nende küsimustele tegema sellises vormis poliitilise avalduse, kus küsin neilt küsimusi. Seega keeran olukorra ümber ning kuulan seal hoopis Erkkit üle ning jälgin, millised on tema reaktsioonid. Kas ta on nõus vastama? Kas ta muutub emotsionaalseks ning kaotab enesevalitsuse? Oluline oli kontrollida agendat, oluline oli säilitada moraalne positsioon ning alles siis, kui mind otseselt rünnatakse, pean olema valmis vastama konkreetselt ning omapoolse nö süüdistustega. Olukord ei tohtinud eskaleeruda enne kui vaja, üle kriitilise piiri, mis oleks katkestanud kohtumise, enne kui ma olin saanud oma tektsi ette kanda. Oluline oli anda Raasukese edasi mõned lihtsad sõnumid: esiteks, et ma austan teda kui inimest (nagu ma olin austanud Nikkilät ja kogu tema kamariljat), et see on poliitiline küsimus, et ta vastutab selle eest, et ründab sõnavabadust, allikaitset ning ajakirjandusvabadust. Lisaks sellele, et ma soovin, et ta annab mu kohtusse, kuigi soovitan tal sellest loobuda ja mõelda tõsiselt kõikidele tagajärgedele, mis hagi kaasa toob ning… lõpetuseks anda edasi ka omapoolne lubadus – ma annan ka tema kohtusse. Sest nad olid Google Inc vastu minnes esitanud valevfakte kohtule – et ma olen videota avaldaja (sic!) mitte lingi levitaja ning sellega on nad ekistanud kohut, mille tagajärjel tegi kohus otsuse, mille tagajärjel pandi minu ja mu lähedaste inimeste privaatsus ohtu ning sellega kaasnevalt siis ka vabariigi põhiseaduslikud õigused st õigus privaatsusele, sõnavabadusele, allikaitsele jne. Ning loomulikult, et ma soovin talle ning ta perekonnale kõike head.

See tähendab, et minu ülekuulamise, ähvardamise, alandamise ning täieliku kapituleerumise asemel – see oli see, mida nad minu hinnnagul ootasid, peaks olukorra lahendus olema täpselt vastupidine. Mina pidin Raasukest üle kuulama, andma teada et ma soovin nende hagi, teda hoiatama (mitte ähvardama) minu poolse hagi eest, ning olema tema suhtes austusväärne ning inimlik.

Lisaks oli oluline üllatusmoment. Kapituleeruvast, haavatavast ning allaheitnust pidi saama vastupidi julge, siiras ning talle küsimusi ning valikuid pakkuv vastaspool, kes seisab kindlalt oma positsioonidel ning kontrollib olukorda. Üllatusmomendi jaoks oli omakorda oluline, et ma tundun esialgu nõrgana. Seega loobusin kolmapäeval nii Sumo kui ka Janno osalemisest. Nad olid oma väärtuse antud protsessis loonud ning stseeni ülesehitusse ning minu psühholoogilisse toetamisse. Minu asi oli see ststeen ellu viia nii hästi kui ma oskasin. Mõlemad soostusid mitte osalema ning palusid mul vahetult teada anda peale kohtumist, kuidas oli läinud. Läksin sel õhtul veel Kalma sauna, istusin seal enamasti suitsuruumis üksi ning käisin korduvalt läbi homset kohtumist oma peas. Emal, kelle juures ma olen elanud peale Balilt naasmist, palusin jätta köögilauale ühe rahusti, et sel öösel saaksin magada (mida varasematel öödel ma eriti ei teinud) ning suikusin väsinuna ning enamvähem rahulikuna unne teades, et olen ettevalmistuse osas teinud endast parima. Mu kaaslased samuti...vend, Sumo, sõber advokaat, ema… rohkem ma ei teadnud. Magasin halvasti, ärkasin varakult, olin saanud magada ca 4 tundi sügavat und. Öökisin ja oksendasin närvipinge tõttu ning püüdsin ennast koguda terve hommikupooliku. Pinge oli krutitud maksimumi. Hiljem kuulsin, et ega keegi - ei mu ema, ei Janno ega Sumo polnud liiga hästi ennast tundnud. Kõik narveerisid. Kuidas ma vastu pean? Kas ma tean, mida ma teen? Kedagi sisse ei räägi? Üritasin ennelõunat magada, mis ei olnud enam võimalik, panin mõlemad telefonid testimiseks lindistama. Kas on piisavalt mõlemas telefonis mäluruumi, et ca tunniajane video ja audio teha. Test õnnestus. Ainult statiiv oli vaja minna veel osta. Lisaks oli mul mõlemas kõrvas tekkinud ummistus ning põletik ja ma kuulsin korrektselt ainult ühe kõrvaga. Lootsin, et ka teine ei lähe kohtumisel lukku, kuna olukorra tajumine, inimeste iga sõna kuulmine oli antud olukorras väga tähtis selleks, et saaksin reageerida ning mitte anda võimalust minu vastureaktsiooni puudumisel või hilinemisel neil võtta juhtrolli kohtumise käigus mitte ühelgi momendil.

Sõitsin välja 12 paiku ja läksin ostma statiivi oma telefonile. Leidsin selle lõpuks ühest fotopoest ning testisin veelkord üle tehnilise valmisoleku ostukeskuse kõrval olevas vaikses kohvikus kell 13.15. Jõin ühe kohvi, vaatasin oma märkmeid ning öökisin... vahetpidamata. “Võta ennast kokku! Võta ennast kokku, pagan küll”...käis mul peast läbi.

Sõitsin 13.40-ks Vabaduse väljaku kõrval asuvasse “Leedo parklasse” ning panin peale parkimise telefoni teel. Istusin, suitsetasin veel paar sigaretti, vaatasin märkmeid. “Oluline on saada öeldud see, milleks ma sinna lähen”. “Oluline on kuulata nende reaktsioone, vastuseid ning adekvaatselt ja rahulikult vastata...vajadusel tõsta häält, vajadusel provotseerida neid ütlema, mida nad tegelikult must arvavad.” Kui oli jäänud 6 minutit kaheni, siis tekkis veelkord öökimishoog, ning mu peast käis läbi mõte: “Mida kuradit sa siin teed? Mille kuradi pärast on sul seda vaja? Pane auto käima, lükka telefon välja ja sõida lihtsalt minema. Unusta kogu see jama!” Teine hääl ütles mulle samas: “Ei, seda sa neile ei kingi. Sa lähed ja teed, mis on sinu kohus. Sa teed selle ära ja kõik on OK. Sa ei lase neil endale pähe istuda, sul on plaan. Mine ja vii see ellu! Davai! Lets go!” Ma tõusin autost, panin uksed lukku (hiljem tagasi tulles märkasin, et juhipoolne aken oli pärani lahti jäänud), kõndisin mitte just kõige kindlama sammuga üle Vabaduse väljaku... mu närvid olid pingul viimse piirini, mu süda peksis, kõhus keeras… “Kõnni! Kõnni edasi...you can do this!” “Sa tahtsin teada, mis on tõde...inimestest, endast?...mine ja uuri siis välja…!” Jõudsin klaashooneni ning astusin fujaeesse. Minuga tuli lifti noor neiu, kes oli selgelt ka erutatud. Ta läks maha korrus allpool...PWC-s oli noorte audiitoriabide värbamispäev. Lahke näoga naeratavad personaliinimesed ootasid neiut liftide juures. Oodatud külaline. “Mu vastuvõtt ei saa olema sarnane, mis...”, käis mu peast käbi. Uksed sulgusid... mul oli vaja korrus ülespoole minna. Ma lülitasin sisse oma teise mobiiltelefoni audiosalvestusfunktsiooni ning panin telefoni lennureziimile. “Seda hoiad sa käes, hiljem paned lauale...”, kuuldes oma sõnu...ütlesin: “lõpeta endaga rääkimine… krt, võta ennast kokku!”. Liftist välja tulles astusin sekretäri juurde ning ütlesin oma nime ning et olin tulnud kohtuma Erkki Raasukesega. Ta vahetas mõned repliigid laua ees askeldavate kulleritega, kes olid tulnud viima või tooma saadetisi ning läks kontrollima arvutist, millisesse ruumi peab ta mind saatma või keda kutsuma. Ta ei leidnud märget Raasukese kohta, seega ta küsis üle, kellega täpsemalt ma olin tulnud kohtuma. Ma vastasin, et pr Harkmaaga. Mul paluti võtta istet juba tuttaval sohval büroo fujaees, mida ma ka tegin. Telefon oli pihus. See lindistas. Hetke pärast saabus Jaanus Moddy...ja palus mul edasi tulla. Sekretär küsis, kas mulle saab midagi tuua. Vastasin, et mullivesi oleks hea. Mu kurk kuivas. Mu põlved… Andsin Moddyle kätt, mille ta võttis vastu kerge ebaleva käepigistusega kuid karmilt mulle otsa vaadates. “Neile ei istu see käepigistus...”, mõtlesin. Esimene psühholoogiline punkt oli koju toodud. Nad ei mõista, kuidas ülekuulamisele tulnud inimene ei karda. Kuidas saab ta anda kätt? Miks ta ei vaata maha ja ei lase ennast talutada nagu lambuke? Astusime samasse ruumi, kus oli aset leidnud eelmine kohtumine, millel polnud aknaid ning nägin mureliku näoga Erkki Raasukest teisel pool lauda istumas, märkmik laual enda ees. Samuti oli laua taga istumas pr Harkmaa, läptop lahti laual. Keskmine tool oli varutud hr Moddyle, kellel oli samuti läptop laual ning paberivirn selle ees. Ma tervitasin kõiki, surudes Raasukese ning pr Harkmaaga kätt ning panin oma läptopi lauale. Kuna lindistamine oli lubatud, siis seadsin üles oma teise telefoni statiivile ning vajutasin salvestusnuppu. “Lets go!” “Davai!” “Rahu….” mõtlesin. Kui pr Harkmaa läks nende kaamerat sisse lülitama, siis küsis Raasuke, kas seda kohtumist lindistatakse peale audio veel ka videovahenditega, millele Moddy vastas, et “jah, nii oleme kokku leppinud”. Raasuke noogutas usaldades Moddyt. Ma usun, et kui Raasuke oleks seda teadnud ette, siis oleks nad olnud ka valmis stsenaariumiks, millega kohtumine katkestada oluliselt varem. Sest nemad olid tulnud ju lindistama mind (sic!). Raasuke pole isegi aastate jooksul andnud ühtegi pikka usutlust televisioonile. Viimane oli Äripäeva intervjuu audio vahendusel ning see oli ka selgelt positiivses kontekstis tehtud salvestis, kus Raasuke oli kindel, et tal ei ole midagi karta. Antud juhul oli suur risk, et tema filmimine võib tekitada sellise salvestise, mis ei ole talle mitte ainult vähekasulik aga ka selgelt kahjulik. Kui nad oleks selle peale mõelnud ning konsulteerinud Raasukese PR inimestega, siis kindlasti oleks minul keelatud seda kohtumist videosse võtta - sellel samal alusel, et mina ei tulnud üle kuulama teda vaid tema ja ta advokaadid mind. Nad olid teinud panuse ühele kaardile ning oma riske polnud läbi kaalunud. Teine punkt.

Moddy tegi oma avangu ja ütles sissejuhatuseks, mis on selle kohtumise eesmärk peale seda, kui ma küsisin, kuidas neil läheb. Moddy ütles, et ma olin tulnud siia küsimustele vastama ning et “ hakkame siis pihta”. Nii kordas ta paari olulisemat küsimust st videote autorluse ning tektsitde ainuautroluse kohta. Sellel hetkel võtsin ma kohtumise juhtimise üle, nimelt ütlesin, et ma ütleks enne, kui me küsimuste ja vastusteni jõuame, midagi sissejuhatuseks. Tegin avalduse, rahulikult ja suhteliselt soravalt, kuigi kohtumise alguses on alati pulss nii üleval, et sõnad kipuvad suhu kinni jääma. Ütlesin, et mul ei ole Erkki vastu midagi isiklikku ja kuidas antud vastasseis on poliitilist ning ideoloogilist laadi. Selgitasin, et tema esindab Skandinaavia kapitali huve ning mina kohaliku tööjõu huve ning et olen selles vastsseisus olnud juba hr Nikkiläga. “Laupkokkupõrke tulemuseks oli vaherahu”. Et täna ei toimu minu jaoks midagi uut. Peale seda küsisin, kas Raasukesel on omalt poolt midagi lisada, mille peale ütles ta et on aga ehk teeb ta seda hiljem. Siis asusime asja kallale.

Ma hakkasin rahulikult ette kandma oma koostatud teksti. Lugesin arvutist seda maha ja pauside ning olulisemate kohtade puhul tõstsin pilku ning vaatasin otsa Raasukesele. Moddyt minu jaoks sellel hetkel veel ei eksisteerinud. Sest tõesti, minu vastaspooleks oli Raasuke ja ma lootsin väga, et me leiame mingisugusegi ühise keele vaatamata sellele, et ta advokaadid soovisid ning teda oli ette valmistatud ühepoolseks ülekuulamiseks.

See tekst oli järgmine:

Lugupeetud hr Raasuke, COBALT Eesti advokaadibüroo juhtivpartner hr Mody ja partner pr Harkmaa,

Ma vastan teie küsimustele ausalt ja siiralt, nii nagu lubasin ja nagu te korduvalt soovi avaldasite. Oma vastuses esitan ka teile mõned küsimused, millele ootaksin võimalusel teie poolt teie vastuseid kas minu avalduse sees või peale seda.

Sissejuhatiseks esitaksin mõned tähelepanekud meie kohtumisele eelnenud ajaoludest.

Ma avaldasin Pirkko Liis Harkmaale 1.mail saadetud e-kirjas, et olen Anti Hegemooni pseudonüümi taga ja vastutan ainuisikuliselt e-kirja saatmise eest 6.detsembril 2017.a-l nimega “Luminorgate”. Samuti soovitasin Erkki Raasukesel oma hagist loobuda täpsustades: “lisaks palun võimalusel anda talle edasi minu isiklik soovitus mõelda peale juriidiliste asjaolude ka poliitilistele, sotsiaalsetele ning psühholoogilistele tagajärdele, mida hagi kaasa toob. Siiski, juhul kui vaatamata eelnevatele heatahtlikele nõuannetele, soovib Erkki Raasuke antud hagi minu vastu esitada, siis palun andke talle edasi minu parimad soovid.”

Pirkko Liis Harkmaa vastuses 14.mail selgitati mulle, et Erkki Raasuke otsustab ise oma põhiseadusliku õiguse üle kedagi kohtusse anda kasutamise üle, millega ei saa teha muud kui nõustuda. Lisasite, et “vastavat otsustusprotsessi võib mõjutada ka see, kas rikutud õigusi on võimalik täielikult ja kohaselt kohtuväliselt kaitsta. “

Minu esimene küsimus oleks sõnastatud järgnevalt: kas Erkki Raasuke võiks selgitada, millised on tema ettepanekud selleks, et rikutud õigusi täielikult ja kohaselt kohtuväliselt kaitsta?

Aga ehk olulisemgi on alustada sellest, milles seisneb minu poolsed rikkumised.

Ehk Pirkko Liis Harkmaa tõi oma 6.juuni e-kirjas välja, et olen oma 6.detsembri ekirjas ning selle manuses esitatud artiklis “Luminorgate – sümptimid ühiskondlikust kriisist” esitanud Erkki Raasuke au ja head nime teotavat informatsiooni ning esitanud ebaõigeid faktiväiteid ning ebakohaseid väärtushinnnaguid.

Minu teine küsimus oleks: Milline informatsioon oli teotav ning millised olid ebaõiged faktiväited ning millised ebakohased väärtushinnangud?

Lisaks järeldasite minu 1.mai e-kirjast, kus tõepoolest palusin ka küsimuste ja kommentaaridega minu poole vajadusel pöörduda, et olen valmis vastama kõikidele teie küsimustele: “mõistame Teie kirjast, et olete valmis meile kõike antud teemaga seonduvat siiralt avaldama. Teie poolt siira ja täieliku informatsiooni andmine ning vastav suhtumine omaksid endastmõistetavalt mõju ka sellele kuidas antud küsimused laheneda võiksid”.

Kolmandaks küsimuseks oleks seega: kas te selgitaksite mulle, kuidas minu poolse siira ja täieliku info avaldamine võiks mõjutada seda, kuidas antud küsimused (küll ma ei mõistnud, millised küsimused töpselt) lahendada?
------------------------------------
Järgmisena pöörduksin meie kohtumise tuumani ehk siis jõuame minu vastusteni senini Erkki Raasukese poolt esitatud küsimustele. Kui Erkki Raasukesel on minu vastuse esitamise järgnevalt mulle veel küsimusi, siis palun need lahkelt mulle esitada hiljem kirjalikult emaili teel.

Tulles teie küsimuste juurde, mis te saatsite emaili teel, siis enne kui ma neile vastan loeks ma need ette. Teie küsimused olid järgnevad:

1) “kas Teie olete YouTube’i keskkonda üleslaetud videotele trailer „Luminorgate“ ja täispikk video „Luminorgate“ (EST ja ENG) ja lisana teksti „Luminorgate – sümptomid ühiskondlikust kriisist,“ tekstide ainuautor ning olete üksi teinud ka need videod ja ainuisikuliselt need Youtube’i keskkonda üles laadinud?
2) kas Teie helisalvestasite punktis 1 toodud videotes kajastatud kohtumised meie kliendiga? Kui ei, siis kes seda tegi?
3) kas ja kuhu olete Teie punktis 1 toodud materjali edastanud, kolmandatele isikutele kättesaadavaks teinud, üles laadinud jne?
4) kas Teie valduses on kõik punktis 1 toodud materjali originaalid, alusmaterjalid jne? Kui ei, siis kelle käes need on?
5) milline oli roll mistahes kolmandatel isikutel punktides 1 - 4 tooduga, detailselt kellel täpselt ja mis puutumus. Sealhulgas, kelle arvutitest olete anti.hegemoon@gmail.com kontole sisse loginud, vastavad IP-aadressid jne? Kui olete kasutanud kolmandate isikute arvuteid, siis kas selleks oli vastavate isikute heakskiit ja nõusolek? Kui ei, siis kuidas saite arvutile juurdepääsu?

Lisasite küsimustele järgmise nõude: “Palun saatke enda poolt saadetav kinnitatuna enda digitaalallkirjaga. Palun saatke eeltoodud informatsioon hiljemalt 18. maiks 2018. a. “ (4 nelja päeva jooksul kirja teie kirja saatmisest)
-------------------------------
Minu siiras ja aus vastus oleks teie küsimustele järgmine:

Esiteks, jah, mina olen emaili ainuautor ning ka teksti “Luminorgate – sümptomid ühiskondlikust kriisist” autor, mis oli manusena lisatud 6.detsembri ekirjale, milles viidati “Luminorgate” videole (Est, Eng) Youtube keskkonnas ning 28.septembri Äripäeva artiklile.

Mis puudutab kõiki teisi küsimusi, siis neile ei vastaks ma ka siis, kui ma ma oleksin sunnitud seda tegema vande all kohtus.
-------------------------------
Hr Moddy: “Nii, et te ei ole nõus vastama mu küsimustele”
H.V: “te olete mu ammendava vastuse saanud...”

Sellise vastuse põhjused on lihtsad. Kuna ma ei ole jurist, siis vastan teile üldiselt.

Minu teada on Eesti Vabariigis kehtiv siiani põhiseadus ning muud seadused, mis sätestavad sõnavabaduse, ajakirjandusvabaduse ning allikakaitse. Need on demokraatlikus õigusriigis sama pühad, nagu organiseerumisvabadus, mille vastu on Erkki Raasuke sõna võtnud kasutades selleks väljendeid nagu terrorism, pedofiilia jne ning millega oma au ja väärikust ise sügavalt teotanud. Ma ei tea ühtegi austusväärset ega väärikat inimest, kes sellisel kombel põhiseadust ning ühe naise väärikust oleks teotanud.

Tõesti, ma saan aru Erkki Raasukese meelehärmist, kuna video kolmandate osapoolte st. Hesus Malviciuse ja Jelena Jacutavicius II-e poolt Youtube-i keskkonnas avaldamine ning minu poolne youtube linkide edasisaatmine koos omapoolse arvamusavaldusega ei jätnud Erkki Raasukesest kuigi head muljet. Aga ma väidan, et see ei toimunud tänu minu arvamsuartiklile vaid tänu sellele, mida Erkki Raasuke oli öelnud. Need olid tõetsti tema enda sõnad ja selle osas meil ma loodan vaidlust ei ole.

Sel hetkel katkestas mind Jaanus Moddy ning ülejäänud tekst jäi täies mahus ette lugemata…i

Ja siis läks turmtule andmiseks. Alguses Moddy poolt ja siis andsin endast parima, et ennast kaitsta ning selgelt lüüa kand maha. Justnimelt selles, et ma ei allu nende ülekuulamisele, et kas nad saavad aru, et nad ründavad hetkel ajakirjandus- ja sõnavabadust ning allikaitset. Küsisin, et kas nad kujutavad ette, et sarnast ülekuulamist tehtaks näiteks Äripäeva ajakirjanikule Kaisa Gabralile. Vastuseks ütles Moddy, kes Gabralilt küsitaks samasuguseid küsimusi. Et ma olen omast arust “Superman” (pseudonüümi ridikuleerimine). Ma ütlesin veel, et see, mis siin toimub meenutab Stasi või Gestaapo stiilis ülekuulamist, millele ma ei allu. Et see meenutab ka stalinistlikku poliitprotsessi, kus süüdistatavale antakse võimalus üles tunnistada, et ta siis selle alusel süüdi mõista (ja talle siis hiljem kuul pähe lasta). Samuti ütlesin, et ma soovin, et nad mind hageksid ja soovisin ehk neile selles ka edu. Lisasin, et ma olen valmis ka nende vastu hagi esitama, kuna minu arvates on nad esitanud kohtule valeinformatsiooni, mille alusel tehti Googli vastane otsus, mille tagajärjel sai minu (ja mu sõprade) privaatsus riivatud. Selle peale ei osanud Raasuke midagi muud kosta, kui tavaline (nii minu vallandamisel jne) ja kui piiramatu võim oskab alati sellistel puhkudel küsida: “oota, kas sa just ähvardasid mind?!” Ma ütlesin, et mina ei ähvarda kedagi rohkem ...”nagu nemad proitseerivad minu hagemist, proitseerisin mina just nende hagemist”… Raasuke oli minu suhtumisest ning kõigest nii heitunud ning solvunud, et me otsustasime kohtumise lõppenuks pidada.

Et tema “ei tulnud siia minu süüdistusi kuulama vaid minu vastuseid kuulama” nende küsimustele. Ma ütlesin, et “mu vastust ei olnud nad nõus isegi lõpuni kuulama”. Selle peale ütles Moddy, et eesmärgiks oli, et ma “avaldan infot”. Seda ei juhtunud… mu “vastus oli amendav, kuigi ei rahuladnu nende ootusi” jne jne. Tekkis suhteliselt jõuline ning vastandumisele põhinev kiire nootide vahetus, peale mida tõusis Raasuke ja Moddy püsti. Ma panin oma asjad kokku ning surusin Moddyl ning Harkmaal, kes oli toimunust selgelt erutunud, kätt. Läksin ka ümber laua (üle laua pole viisakas kätt ulatada) Raasukese juurde ning pakkusin talle oma kätte. Raasuke keeras mulle külje ning ütles, et ei soovi minuga kätt suruda ning ütles südamepõhjani solvunult: “inimväärikusel on piirid...”. Ma ütlesin, et mis seal ikka, võtsin oma asjad ja soovisin kõigile head päeva ning lahkusin…

Kui ma COBALTi kontorist välja läksin ja lifti tellisin, siis oli minu jaoks möödunud nagu tund. Tegelikult oli kohtumine kestnud 28 minutit. Lülitasin audiosalvesti välja ja sõistin alla ning jalutasin juba oluliselt kergemana ennast tundvalt oma auto juurde. Läitsin suitsu ja hingasin sügavalt välja...”Huh huh...see on siis nüüd tehtud!” Ma olin surmani väsinud aga õnnelik, et kohtumine oli läinud suures pildis mu plaani järgi.

Raasuke oli istunud Jeruusalemmas kohtupingis...minu hämmastuseks ei saanud ta absoluutselt aru, mis seal toimus. Ta oli solvunud, ta silmad olid hägused, märjad nagu eilepüütud kaladel...ta tõesti ei saanud aru, miks “meil kahel, kellel on piisavalt ruumi siin päikse all”, on tekkinud minu rünnaku tõttu selline seis. Miks ma olen “teda niiviisi rünnanud”? Mida “ta on minule (sic!) teinud”? Me ju” ei tunnegi teineteist”.! “Inimväärikusel on piirid...” olid ta viimased sõnad.

Ma ei ole kindel, mis olid Eichmanni viimased sõnad aga selge oli, et Raasuke “ei saanud aru, mida ta teeb”… Ta ei saanud aru ega tahtnud aru saada. Isegi siis, kui need, kellele ta liiga teeb, on valmis temale silmast seda silma selgitama. Rahulikult, nii delikaatselt, kui see on võimalik. Ma usun, et Raasuke ja Moddy&Co kaaluvad kindlasti mida teha aga ilma kolmandate osapoolte (PR spetsid, tema juhid Skandinaavias, eetikattevõtted, ametiühingud ja ajakirjanikud jne) sekkumiseta esitab ta kindlasti minu vastu hagi. See oli tema ja Moddy suhtumisest selge, kuna minu käitumine ning arvamusartikkel oli olnud “ebakohased” (seda sõna kasutati korduvalt)...sellega oli riivatud Raasukese au ja väärikust jne jne... see oli mantra, mida nad uskusid. Kas nemad kellegi väärikust, privaatsust või põhiõigusi on riivanud, ei saanud olla küsimuseks. Sest nemad ei vastuta mitte kellegi ees peale nad ise. Eneseküllased, enese tõsikindlusesse uskuvad autokraadid...

See on võimu immanentne psüühiline ning tegevuse loogika juhul, kui neil ei ole võrdset vastast. Kontrollimatu Võim, kuigi istub kõrgel ning valitseb maailma üle, ei näe tegelikult oma positsioonist kaugemale; enesearmastus ning süüdimatu nartsissism ning võimetus kuulata oma opponente loob iseendasse pöörduva lühinägeliku pilgu ning see ei saa vaadata endast väljapoole, Teise oma psüühikasse sisse laskmist….ei saa...see ei lähe...ta ei näe endast kaugemale...see kõik meenutab jonnivat ning afektiseisundis last, kellele maailm on kõik võlgu.

Kõne kuni lõpuni esitatuna oli ette valmistatud järgnevalt:

Esiteks tuli avaldatud videost välja minu hinnangul, et Erkki Raasuke on avalikkusele valetanud, lükates ümber 28.septembri Äripäevas esitatud hr Raasukese väite, et ta ei ole selliselt ennast väljendnud. Videost selgus, et olete. Ja tegite seda ausalt, siiralt ja hetketi ka lausa raevukalt.

Teiseks, teie avalik eneseõigustus, et tegemist on väljanopitud sõnadega ja kontsektsist välja rebitud lausetega ei ole minu ega paljude hinnangul teie süüd leevendanud.

Ehk neljandaks küsiksin: palun selgitage mulle, millises kontsekstis on oma organiseerunud töötajate “terroristideks” nimetamine ning nende usaldusisiku, kelleks on naisterahvas võrdlemine “pedofiiliga”, mittetaunitav ning kuidas te kavatsete enda au ja väärikust kaitsta avalikkuses, kui skandaal minu vastase hagiga seoses uuesti Eestis ja Skandinaavias lahvatab. Ma usun, et sellele küsimusele ei oota vastust ainult mina vaid miljonid Skandinaavia elanikud ning meie väikse Vabariigi elanikkond ning teie töötajad Luminor pangas.
------------------------------------
Rääkides avameelselt selle kirja saatmise positiivsetest tagajärgedest, mis minu arust kaaluvad üles selle negatiivse mõju Erkki Raasukese isikule, siis ma avaldaksin järgenavat.

Kuigi Eesti Vabariigi demokraatlikud institutsioonid, mõned ernadid välja arvamata (st parlamendisaadikud, ministrid, president, ajakirjandus, ametiühingud ja intellektuaalid), kelleni see kiri jõudis ei reageerinud erilisel määral minu poolt saadetud kirjale, siis meie organiseerumisvabaduste kaitseks ning Nordea panga pikaajalise ebaeetilise ja ebaseadusliku tegevuse (k.a. Erkki Raasukese sõnavõtu) vastu astusid välja Rootsi suurimad ametiühingud. Viitan siin 12.detsembri Dagens Nyheteri, Rootsi ühe suurima päevalehe veergudel avaldatud artiklile, kus nad lubasid Nordeast selle video vaatamise tagajärjel välja viia miljardid SEKid (sajad miljonid EUR-d). Nende jaoks oli Nordea ja Erkki Raasukese ebaseaduslik suhtumine ametiühingutesse tõendust leidnud ning nad otsustasid reageerida ning selle ühemõtteliselt hukka mõista.

Samuti oli pikemat aega st ca 3 aastat huvi tundunud Nordea tegevuse suhtes Eestis rahvusvahelised eetikakonsultatsiooni ettevõtted, mis kirjutavad inimõiguste rikkumiste kohta raporteid institutsionaalsetele investoritele, kelle põhikiri ei luba investeerida ettevõtetesse, kes rikuvad inimõigusi sh. organiseerumisvabadust, mis on sätestatud ILO deklaratsioonides, EL Sotsiaalhartas ning Euroopa Liidu riikide põhiseadustes ning regulatsioonides.

Ametiühingute algatatud bank-run-st oleks võinud saada rahvusvahelise mastaabiga skandaal, millele oleks järgnenud Nordea aktsiate lausmüük institutsionaalsete investorite poolt, Skandinaavia riikidele kuuluvate ettevõtete pangavahetused ning lõppkokkuvõttes ettevõtte aktsionäride huvide kahjustumine aktsiahinna languse tõttu ja muidugi Nordea maine kahjustumine. Õnneks tuli siis terve mõistus pähe Nordea ja DNB peakorterite juhtkondadel, kelle survel, kui ma pole valesti aru saanud, sunniti Luminor Eesti juhtkonda alla kirjutama kollektiivlepingu sisu aga heade kavatsuste protokolli vormis lepingule, millega lõpuks aktsepteeriti töötajate põhiõigust organiseeruda, lepiti kokku soovitud lahkumiskompensatsioon koondamiste puhul jm, mida ametiühing oli soovinud juba aastaid. Tegemist oli sündmusega, mida ootas Nordea, sellel hetkel juba Luminori töötajaskond ning ma loodan, et Eesti avalikkus ning kõik, kes antud ponnitustele olid kaasa aidanud. Kindlasti oli tegemist ajaloolise sündmusega Eesti finantsektoris ning kõik võisid olla rahul, et aastate pikkune vägikaikavedu eestlastest töötajate ja Skandinaavia suurima panga vahel oli toonud positiivse tulemuse.

Samuti on olukord Eestis tänu Anti Hegemooni poolt levitatud e-kirjale teada ka Euroopas, eriti ametiühingute juhtide hulgas. Osaledes Torinos ILO poolt korraldatud mastaapsel ametiühingute juhtide konverentsil detsembris ehk vahetult peale e-kirja saatmist, oldi Nordea käitumisest Eestis k.a. teie sõnakasutusest shokeeritud. Nii hull ei ole olukord isegi Bulgaarias ega Rumeenias inimeste baasvabadustega. Te olete seega mitte teotanud ennast ega ainult oma töötajajid vaid kahjustanud Vabariigi mainet üle Euroopa. See on midagi, mida ei sooviks ma oma suurimale vaenlasele, kes on eestlane ja soovib siin maal elada ja pälvida oma kaasmaalaste austuse. Seda enam rõõmustasid ametiühingute liikmed ning nende juhid üle Euroopa, kui nad kuulsid, et jaanuari lõpus Luminor sisulise ning ajaloolise kollektiivlepingu Eestis oma töötajatega sõlmis.
-----------------------------------
Aga mulle tundub, et see võit oli lühiajaline, kuna järgmised asjaolud toovad välja, et veel pole midagi muutunud Nordea ja DnB panga suhtumises Eesti Vabariiki ega selle elanikesse.

Millele ma soovin siinjuures viidata on järgmine. Heade kavatsuste protokolli allkirjastamise päeval ehk 26.jaanuaril andsite teie, Luminori Baltikumi juhatuse esimees, kohtusse Google Inc, nõudes välja Anti Hegemooni pseudonüümu taga olevate isikute andmed (I.P. aadressid, reaalsed aadressid, telefoninumbrid jne). Kohtuotsus sundis seda Google Inc ka tegema ilma apellatsiooni võimaluseta.

Antud kohtuotsus oli minu hinnangul vigane, kuna seal viidati, nagu oleks Anti Hegemoon olnud Luminorgate videote avaldaja ning sellega ka kahtlusalune seoses teie isiku privaatsuse riivega. Kahjuks ei kuulunud kohtuotsus edasikaebamisele, kuid selge on, et Anti Hegemoon ei ole selle video avaldaja vaid selle video Youtube keskkonnas oleva lingi avaldaja/levitaja ning kommenteerja. Anti Hegemoon oli vilepuhuja, oli vabakutseline ajakirjanik, blogija, lendlehtede levitaja, kuidas iganes te teda nimetada sooviksite. Ta oli Vabariigi kodanik, kes avaldas oma arvamust toetudes kolmandatele allikatele, milles esitatud informatsioon oli shokeeriv ning Nordea töötajate ja Eesti elanike au ja väärikust teotav.

Seega heade kavatsuste protokollile, milles Nordea pank sõlmis rahu oma töötahjatega, järgnes järjekordne rünnak Eesti Vabariigi põhiseaduse suhtes – sellel korral siis ajakirjandusvabaduse ning sõnavabaduse suhtes.
---------------------------
Tulles tagasi meie eelmise kohtumise juurde, kus Erkki Raasuke ei osalenud.

Ma pean äärmiselt taunitavaks suhtumist, mille osaliseks sain ma eelmisel kohtumisel siin samas kontoris 24.mail. Mind lindistati video ja audioseadmetega ning sooviti koha peal sisuliselt üle kuulata. Lindistamist ma soovisin ka ise ja pidasin endastmõistetavaks, et see saadetakse ka mulle, aga ülekuulamisest keeldusin ja teen seda ka nüüd.

Esiteks ma olen sügavalt pettunud teie agressiivse käitumise pärast, kuna te ei ole uurimisorgan ega ole ma vahi all (kuigi ma olen teadlik, et “Luminorgate” ekirja saatmise fakti alusel on alustatud ka kriminaalasi).

Seega teie ootused on olnud selgelt ebarealistlikud ning solvavad kergelt minu intelligentsust, kui te loodate, et ma annaksin siin tunnistusi ning informatsiooni teile, mis võiksid kahjustada minu või kolmandate inimeste huve. Ennast ja teisi kompromiteeriva info jagamisele teiega järgneksid võimalikud kohtuhagid ning ähvardused ka teiste isikute suhtes, olgu nad tänatud, kes tegid antud “vilepuhumise” Erkki Raasukese ning Nordea ja DNB pankade jätkuvast võimu kuritarvitustest Eesti Vabariigis võimalikuks.

Oma pika karjääri jooksul panganduses olen ma näinud nii mõndagi, k.a. ebasõbralikke läbirääkimisi, kuid sellist ebaviisakust ja arrogantsust kohtasin ma advokatuuri liikmete poolt esimest korda. Advokaadid isegi ei tutvustanud ennast asjakohaselt vaid mind suunati istuma, lubage kutsuda seda nii, ülekuulamisruumi, millel pole isegi aknaid. Istusime siin kuus minutit kolmekesi ühe vastu, kuna “Erkki Raasuke ei pidanud vajalikuks antud kohtumisel osaleda” nagu mulle selgitati. Ja mult nõuti, et ma vastaksin küsimustele, ning siis rebiti minu erkijast välja lause ning toodi see nagu tõendiks, et ma olen kohustatud vastama esitatavatele küsimustele. Siit ka järgmine küsimus: millistele moraalsele või õiguslikele alustele te toetute, kui soovite korraldada siin minu ülekuulamise?
----------------------------------
Liikudes edasi eelmiselt kohtumiselt tänasesse päeva...

24.mail toimunud ahistava ning solvava kohtumise lõpus lubasite te mu kohtusse kaevata, nagu ma seda siis ka soovitasin, kuid selle asemel tegite ettepaneku uueks kohtumiseks 30.mail Pirkko Liis Harkmaa ekirjas, milles selgitasite, et Erkki Raasuke on nõus minuga silmast silma kohtuma aga ainult selleks, et korrata eelmise kohtumise ebaeetilist ning ebaseaduslikku ülekuulamisprotseduuri: “Peale meie kohtumist andsime oma kliendile Erkki Raasukesele edasi informatsiooni, et Te olete valmis vastama meie küsimustele, kuid üksnes juhul, kui Erkki Raasuke ka ise kohtumisel osaleb. Erkki Raasuke on valmis Teie vastuseid kuulama 7. juunil 2018 kl 16.00. Kohtumine toimuks ka seekord meie advokaadibüroos.”

Minu vastustele: “Ootan konstruktiivset ja siirat dialoogi” ning “Aga tegelikult kas oleks võimalik Erkki Raasukesega ära leppida”? vastas Pirkko Liis Harkmaa jätkuvalt skandaalse ning absurdse mantraga: “Äraleppimise võimaluse ja asja kohtuvälise lahendamise võimalikkuse osas saab lõpliku otsuse teha üksnes Erkki Raasuke isiklikult. Meie lähtume tema advokaatidena tema soovidest ja juhistest, kuid kindlasti aitab asjale lahendust tuua see, kui olete kohtumisel valmis siiralt vastama tema küsimustele.”

Ja ülekuulamisest keeldun ma ka sel korral, sest see, mida te siin korraldada püüate, läheb vastu advokatuuri aukoodeksi ning Eesti Vabariigi seaduste mõttega. Millistega, teate te advokaatidena ehk paremini kui mina.

Enne kui ma lõpetan, siis ma tahaksin küsida veel viimased küsimused: kas Erkki Raasuke soovib hageda mind eraisikuna, kellel on selgelt kõrgenadtud kaitse oma isiku au ja väärikust ning privaatsust arvestades või kui Luminor panga juhatuse esimees, kes te olete avaliku elu tegelane, oma klientide, kelleks on sajad tuhanded teie panga kliendid ning avalikkuse ees, kellele te müüte panga suurimat vara ehk usaldust ning kellele ei laiene privaatsus sellisel määral, kui inimesele, kes ei ole avaliku elu tegelene ja suure mõjuvõimuga isik?

Selle küsimuse vastus saab olla ainult viimane, kuna te ei ole eraisikuna öelnud neid asju, mis “Luminorgate” videost välja tuleb, seega te esindate antud kaasuses Luminor panka st Nordea ja DNB panka. Ja vabandage siinjuures, et vastasin küsimusele teie eest, kuna pidasin vastust enesestmõistetavana.

Järgmine küsimus, kui te lubate, oleks: kas Erkki Raasukese ülemused teavad, et te Nordea ja DNB panka esindades Baltikumis ahistate ja soovite üle kuulata ning anda kohtu alla Nordea, DnB ja Luminori ning teie isikliku korruptsiooni (pean silmas selle sõna kõige laiemat tähendust sh moraalset korrumpeeritust) avaldanud vilepuhuja?

Kui te vastate eitavalt, siis vastutate te ainuisikuliselt kahe suurpanga viimisega Vabariigi põhiseaduses sätestatud ajakirjandusvabaduse, allikaitse ning sõnavabaduse vastu. Kui te seda endale lubada saate oma ülemuste teadmata, siis mulle tundub, et te arvate enda mõjuvõimust Nordea ja DNB panga võimuhierarhrias liiga palju.

Kui aga teie ülemused on nii Google Inc vastu esitatud hagist ning minu vastu suunatud ahistavatest tegevustest teadlikud ning on otsustanud, et see on Nordea ja DNB panga poliitika, siis loomulikult vastutavad nad enda aktsionäride, Skandinaaviamaade avalikkuse ning kõigi demokraatlike institutsioonide ees oma ühiskondades. Ma ei usu, et nad oleks nii rumalad. Kuigi ma ei saa olla selles kindel oma kogemuste tõttu eelnevates läbikäimistest Nordea tippjuhtkonda kuuluva hr Nikkilä ja hr Hurmega. Igatahes see, mida nemad on mulle korduvalt rõhutanud ning millega ma olen juba kolm aastat olnud siiralt ja ausalt nõus, on järgmine: “kõik vastutavad oma sõnade ja tegude eest”. Ja ma loodan, et see juhutub kõigiga, kaasa arvatud mina ja teie.

Lõpetuseks tahaksin ma öelda, et olen olnud lähedalt tunnistajaks Skandinaavia pankade ning nende kohalike releede (tippjuhid, keskastmejuhid, konsultandid, advokaadid jne) süstemaatilisele ebaeetilisele ning ebaseaduslikule tegutsemisele juba aastaid. Ma ei ole siiani ega soovi ka tulevikus sellele alla vanduda vaid teen endast kõik oleneva, et sellele vastu seista ning et antud informatsioon tuleks päevavalgele Eestis, Skandinaavias ning Euroopas ning tekitaks vajaliku avaliku ning poliitilise reakstiooni, et see lõppeks.

Lisaks soovin kõigil asjaosalistel toimunule ning olukorrale tõsisemalt silma vaadates kaaluda oma poliitilisi, sotsiaalseid ning inimlikke positsioone ning oma tegevuste suuna muutmise võimalikkust. Uueks soovituslikuks suunaks pean põhiliste inimõiguste ja vabariigi põhiseaduse austamist ning loobumist oma mõjuvõimu kuritarvitustest.

Lisan, et nii minu kui ka avalikkuse huvides oleks antud kaasuse kohtusse jõudmine, et antud saaga üle saaks ajakirjandus, kohtud ja avalikkus arutada, seega ma soovitan teil mind hageda ja tänan, kui te seda teete.

Samuti kaalun tõsiselt ka Erkki Raasukese vastu omapoolse hagi esitamist minu privaatsuse riive ja väärikuse ning au riive asjaoludel, mis on siiani minu arvates piisavalt hästi tõendatud, kui mitte arvestada seda, kuidas tänane kohtumine lõppeb. Nimelt nähtub Googl Inc vastu tehtud otsusest, mida taotles Erkki Raasuke ehk Luminor panga juhatuse esimees COBALTi büroo kaasabil, et kohtule oli esitatud valeandmeid, kuna selles nimetatakse Anti Hegemooni Youtube keskkonnas olevate videote avaldajaks, mitte levitajaks. Anti Hegemoon ega mina ei ole videote avaldaja - nagu varasemalt öeldud, tegid seda kolmandad isikud. Seega on kohut eksitatud ning on küsitav, kas kohus oleks sellise otsuse teinud. Google Inc vastu esitatud hagi tagajärjeks oli minu ja minuga seotud kolmandate isikute privaatsuse riive, kuna Googl Inc oli sunnitud andma välja antud kontoga seotud kõik IP aadressid, füüsilised aadressid jm info, kust on kontole sisse logitud ning telefoninumbri, mille abil on konto loodud.

Ma olen kindel, et minupoolse hagi lahendamine kohtutes oleks oluline pretsedent Vabariigi ajakirjandusvabaduse, sõnavabaduse ning vilepuhujate õiguste küsimuses. Nende institutsioonide rolliks on võimu kuritarvitusi avalikustades olla veendunud, et nende isiklik privaatsus ja eriti nende allikate privaatsus oleks kaitstud. Ajakirjandusvabadus, allikaitse ning sõnavabadus on Vabariigi toimimiseks ülimalt olulised põhiseaduslikud õigused ning Erkki Raasuke, esindades Skandinaavia suurpankade Nordea ja DNB huve Eestis on otseselt antud vabaduste vastu astunud Googl Inc kohtusse andes valeandmete esitamise fakti baasil ning hilisemalt minu isiku ülekuulamist ning ahistamist korraldades. Selle kohtuprotsessi käigus olete te, ma usun, sunnitud ka avaldama enda poolt tehtud video eelmisest koosolekst, millest te siiani keeldute, kui te seda just kogemata ära ei kaota.

Omalt poolt vabandan isiklikul tasandil tekitatud meelehärmi pärast ning soovin teile ja teie peredele kõike head. Siiralt usun, et need sõnad leiavad peegeldamist ka teie poolt. Poliitilisel tasandil ei ole mul millegi eest vabandada ning ma usun, et antud kohtumine oli mõlemale poolele kasulik.

Tänan teid kannatlikkuse eest mu ammendava vastuse kuulamisel,

Hannes Veskimäe