Erkki Raasuke vs Eesti töötajad Päevalehe veergudel: ehk kes keda ahistab?
Erkki Raasukese (mõjuvõimult EPL arvates alles 43. inimene) apologees on suurepärane lugemine endise kõmuajakirja Kroonika peatoimetaja Ingrid Veidenbergi sulest. Raasukest kuvatakse üle mitme lehekülje laiuval intervjuul kui meie rahvuskangelast, väga töökat kuid samas õrna inimest, kellel jagub lahkust ja soojust. Teda kiidetakse pikemalt ja põhjalikumalt, kui Vabariigi peaministrit või presidenti. Teksti illustreerivad suured pildid Raasukesest Luminori peakorteri klaastornis. Talle ei esitata ühtegi keerulist ega kriitilist küsimust vaid lastakse selgitada oma töid ja tegemisi nagu ühes ostetud PR loos.
Päevalehe äsja avaldatud artikkel: http://digileht.epl.delfi.ee/lp/erkki-raasuke-juht-on-see-kes-ronib-vajaduse-korral-koige-sugavamale-ja-teeb-oma-kaed-koige-mustemaks?id=84589333
PARADOKS: RAASUKE ON OHVER
Kui jutt läheb peetud võitlusele Nordea/Luminori töötajate esindusorgansatsiooniga, siis ei räägi Raasuke enam asjast vaid ründab isikuid ning viimases hädas ka Eesti Ametiühingute Keskliidu poolt kujundatud kleebist temaga läbirääkimisi ning lepitust otsima tulnud inimese lap top arvutil. Ta kasutab epiteete, mis ei jäta minu jaoks kahtlust - tal jätkub oma vastastele?! (töötajatele ja nende esindajatele) kahjuks vaid üleolevat põlgust. Erkki arvamus on hoopis, et teda ahistatakse, kiusatakse ning mustatakse mingitel talle teadmata põhjustel. Ja tundub, et ta ei saa siiani aru, mis temaga toimub.
Rääkides minust, kes oli sunnitud (miks, selgitan allpool) Raasukese Youtube-is rippuvaid lindistusi levitama pseudonüümi Anti Hegemooni alt detsembris 2017, muutub ta samuti isiklikuks ning ei räägi asjast. Talle ei meenu, et ma olin talle juunikuisel kohtumisel öelnud, et tema isiku vastu pole mul midagi, et tegemist on poliitilise ning ideoloogilise vastasseisuga. Et siin on tegemist laupkokkupõrkega kahe inimgrupi vahel: Skandinaavia kapitali esindajate ja Eesti tavatöötajate. Vastamisi on raha võim ning demokraatlik õigusriik. Ta on unustanud, et soovitasin tal minu kui vilepuhuja ülekuulamisest ning kohtuga ähvardamisest loobuda, kuna sellel on "poliitilised, sotsiaalsed ja psühholoogilised tagajärjed" ja et soovisin talle kõige paremat juhul, kui ta siiski soovib antud tee ette võtta.
"PÄEVALEHT" kui VÕIMU "KROONIKA"?
Ajakirjanik laseb tal kõik selle rahumeeli ära rääkida ja tunneb Raasukesele kaasa. Eesti mõjuvõimsamat juhti, kes on töötajaid terroristideks nimetanud, naisterahvast pedofiiliga võrrelnud ning eestimaalasi madalalaubalisteks Ida-Euroopa jussideks nimetanud ning öelnud, et Skandinaaviast nähakse Eestit kui mädaauku, ei panda oma sõnade eest vastutama. Meenub Taavi Rõivas, Urmas Somelar ning NO teatri juht Ojasoo, kes sarnaste pattude eest avalikult hukka mõisteti ning kes oma positsioonidelt taandusid, mitte ei mänginud märtrit. Erinevus on, et ükski nendest ei esindanud Rootsi pankasid Eestis ning neil ei ole ehk sellist mõjuvõimu kunagi olnud, nagu on seda administreerimas Raasuke. Vahe on ka selles, et esimest korda on võimalikel kriitikutel vaja otsustada: kas minna avalikult Raasukese ja Skandinaavia pankade vastu, kui neil endil on nende samade pankade poolt antud krediitkaart, kodulaen või autoliising. Inimlikult mõistan kriitikute puudumist. Aga see näitab samuti, et Vabariigi õiguslik ja moraalne pale ei kehti võimsatele pangajuhtidele, seega meie avatud ühiskond ja liberaalne õigusriik on ohus.
Vaata detsembris 2017 avaldatud LUMINORGATE videot ehk ahistatud ja kiusatud Raasukese sõimu: https://www.youtube.com/watch?v=ciHorZllC6M&t=766s
Lühem versioon: https://www.youtube.com/watch?v=dmrq4Xhzalc
Laupäevase erilehe peatoimetaja Veidenberg tundub kajastuses pigem Raasukese suuvooder ja mainekujundaja rollis olevat ning Päevaleht meenutab antud veergudel rohkem kõmuajakirja Kroonikat. Raasukest, Eesti üht mõjuvõimsamat juhti kujutatakse nagu tagakiusatud, represseeritud ning terroriseeritud märtrit, kes teenib Vabariiki. Raasuke, kes on avalikkusele Äripäeva veergudel valetanud ning ei tunnista sisuliselt Vabariigi põhiseaduses sätestatud õigust organiseeruda, sõnavabadust, ajakirjandusvabadust ega allikakaitset, kuvatakse, nagu üht meie rahvuskangelast.
Vaata artiklit Äripäevas sept 2017, kus Raasuke valetab avalikkusele, et tema ei ole ennast väljendanud nii, nagu hiljem LUMINORGATE videost nähtub: https://www.aripaev.ee/uudised/2017/09/28/luminor-alustab-inetu-sisetuliga
INGRID VEIDENBERGI HUVIDE KONFLIKT
Ajakirjanik helistas mulle 29. nov, neljapäeval pealõunal ning pommitas küsimuste, süüdistustega. Ka tema ei saavat aru, nagu Raasukegi, miks ma teda niiviisi isiklikult ründan. Ma püüdsin rahulikult selgitada. Tunne oli nagu loobiks herneid vastu seina. Avaldasin kaastunnet, et ajakirjanik aru ei saa. Ja andsin lootust, et ehk ühel päeval saab. Üritasin selgitada ajakirjaniku ja vilepuhuja rolli ühiskonnas - olla kriitiline mõjuvõimsate üle, et need ei saaks nõrgematele liiga teha. Veidenberg ei mõistnud. Kas ma tahan kuulsaks saada? Mis on minu eesmärk? Kas ma soovin, et Raasuke pandaks vangi?! Üks absurdsem küsimus järgnes teisele. Veidenbergi ründav toon ning Kafkalikud küsimused on leheveergudelt välja jäetud. Ma mõistan seda – ajakirjanik jättis endast üsna kohatu ja erapooliku mulje.
Kuula Ingrid Veidenbergi täisintervjuud minu poolt lindistatuna neljap 29.11.2018: https://youtu.be/slOVQ3w2quk
Veidenberg, kes on autotootja AUDI sügis/talvises reklaampublikatsioonis teinud üsna sarnase intervjuu Erkki Raasukesega, ei ole antud Päevalehe loos minu arust ei objektiivne, kriitiline ega erapooletu. Kas AUDI ajakirjas mainekujundusega tegelev Veidenberg on ka Päevalehe veergudel otseselt või kaudselt huvitatud Raasukese ülistamisest ning kaitsmisest, kuulub Pressinõukogu või muu ajakirjanduseetikaga tegeleva institutsiooni pädevusse. Kas seal kajastatakse minu selgitusi adekvaatselt ning õiglaselt, samuti. Loodan väga, et ka Päevalehe peatoimetaja ning omanikud tunnevad huvi selles küsimuses, kui soovivad Päevalehe usaldusväärse päevalehe mainet säilitada.
Vaata Audi sügis/talv 2018 ajakirja lk 78-84: https://issuu.com/almareauto/docs/audi_magazin_2018_sygis_webisisu?fbclid=IwAR3ofb44fKb-SSVWciJ86STyVTrUv0I3r7v-ZrHzNjzZfy6cK4d8EijHqBg
EESTI PÄEVALEHE ENESETSENSUUR
Veidenbergile tuli minuga vesteldes üllatuseks, et ma suunasin ta Päevalehe peatoimetaja poole küsimuse peale, kas ta saaks kuulata täislindistusi Raasukesest, kus ta ennast ebakohaselt väljendanud on. Ma andsin mõista, et pikad lindistused peaks Päevalehel olemas olema. Need lindid tsenseeriti Päevalehe enda poolt novembris 2017, kui need oldi üle antud ajakirjanikule allika poolt. Toona anti allikale teada EPL ajakirjaniku poolt, et lugu “maeti maha”. Ja maeti maha juba keskastme tasemel väidetavalt. Peatoimetaja polnud nendest kuulnudki. Vilepuhumine Anti Hegemooni poolt oli minu isiklik katse Raasukese sõim avaldada, kuna kõik muud teed (oli ka teisi ajakirjandusväljaandeid, kes lugu avaldada ei soovinud) otsustasid loo tsenseerida.
Kasutades oma kontakte, aitasin Päevalehe peatoimetajal Urmo Soonvaldil isiklikult jälgi ajada reedel 30.nov emaili teel, kuhu materjalid tema toimetuses kadunud võiks olla, kuna tean faktiliselt, et need Päevalehe ajakirjanikule üle anti. Tuli välja, et nii materjalidega tegelenud ajakirjanik kui ka tema otsene ülemus on töökohta vahetanud ja ei tööta enam tema alluvuses. Seega tõepoolest, Soonvald ei olnud skandaalseid materjale kunagi näinud, kuna tema enda juhitud ajakirjandusorganatsioon oli sensitiivse ning olulise info Eesti ühest mõjuvõimsaimast tippjuhist ise sisemiselt tsenseerinud.
Samas üritab Veidenberg avaldatud intervjuus minuga jätta muljet, nagu ma vassiksin ja kirjutab: "Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvaldi kommentaar väitele, et lindistus on toimetuses olemas: „Ma pole sellest mitte midagi kuulnud. Täielik null.”
AVALIKU KUVANDI HÄVITAMISE ÜRITUS ja “LAHENDUSE” OTSIMINE
Peale ajakirjaniku kõnet neljapäeval 29.nov-l, helistati mulle ning anti teada, et Raasuke oli saatnud mulle lähedal olevale isikule välja sõnumi Facebook messengeris, mis oli sisuliselt mõeldud mulle ning milles andis teada: "Teema on eskaleerumas. Olukorda, kust on ilmselt üsna raske tagasi tulla. Kui tahad lahendust otsida, siis palun kontakteeru Jaanus Mody-ga büroost Cobalt."
Siis ma sain aru - tegemist oligi olnud rohkem või vähem planeeritud vaenuliku intervjuuga, kus püüti minu usaldusväärsus auklikuks lasta. Mõistsin, millised võisid olla ajakirjaniku suhtumise tagamaad ning küsimuste provokatiivsuse, kohati absurdsusese põhjused.
Ehk siis Raasuke oli veelkord võtmas kasutusele ainukese töövahendi, mis tal on: kuvalda. Ma olin talle suvisel kohtumisel öelnud, et ootan lahendust avalikkuse silme all. Andku palun mind kohtusse ja leiame lahenduse nii, et terve küla pealt kuulab ja vaatab. Aga mida ei ole siiani, on kohtukutse.
Millisel kujul eskaleerumist ta sel juhul silmas pidas, jääb mulle arusaamatuks? Kui ta kohtu poole ei pöördu, siis on teisteks eskaleerimisvahenditeks minu meediapeks, tavaline peks (ta on Linnuvabrikust pärit ikkagi, nagu artiklis tunnistab) või administratiivne “menetlemine” läbi prokuratuuri või KAPO. Arvestades Raasukese mõjuvõimu, on need kõik võimalikud kahjuks. Ma väga loodan, et Eesti ei saa kunagi kuulsaks ajakirjanike ega vilepuhujate suunalise kättemaksu poolest, nagu see juhtus Slovakkias 2018 kevadel, kus poliitilist korruptsiooni uurinud ajakirjanik ja ta tüdruksõber leiti oma kodust mõrvatuna ning tekitas suure siseriikliku ning rahvusvahelise skandaali.
Vaata Slovakkia ajakirjaniku mõrvaga seotud uudist Õhtulehes: https://www.ohtuleht.ee/861548/slovakkias-tapeti-noor-ajakirjanik-ning-tema-kaaslane
Vaata Slovakkia ajakirjaniku mõrvaga seotud uudist Financial Times’s: https://www.ft.com/content/34dc1fd4-1ae2-11e8-956a-43db76e69936
Mida Raasuke lahenduse all silmas pidas, jääb samuti arusaamatuks. Suvel soovisid Raasuke ning Cobalti advokaadid Moddy ja Harkmaa "lahenduse" leidmiseks, et ma avaldaks oma allikad, et tunnistaks üles, kes tegi video jne jne. Sellest ma keeldusin. Sellisel juhul ei avaldatud mulle ka, milline võiks "lõplik lahendus" olla ja öeldi, et nad "menetlevad selle asja lõpuni".
Kuidas soovib Raasuke täna lahendust leida, on mulle mõistatuseks, kuna ta teab, et ma oma allikaid neile ei avalda. Kas lahenduseks võiks olla ikka sama ettepanek - tunnista kõik üles ja me ei "menetle" seda kaasust lõpuni? Kas lahenduseks on, et ma pean avalikult vabandama? Oma suu kinni hoidma? Ma ei tea seda.
Raasuke ei suutnud mulle suvisel kohtumisel isegi kätt ulatada ja ütles solvunult, et "inimväärikusel on piirid". Kohtumine oli ehe näide sellest, mida Raasuke ja Mody arvavad sõnavabadusest, ajakirjandusvabadusest ning allikakaitsest juhul, kui kritiseeritakse võimu. Ja võimu on Raasukesel küllalt juhtides Baltikumi suurimat panka, nimetades 15 000 inimesele tööd andvate riigiettevõtete nõukogu esimehi (keda on kokku 150 inimest) ning andes nõu peaministritele ning vahendades Swedbank Rootsi juhi kohtumist peaminister Ratasega.
SUVISE KOHTUMISE TSENSUUR
Juuni kuus toiminud omavahelist kohtumist, kuhu läksin ilma advokaadidta, soovis lindistada Raasuke ja tema advokaat Mody. Seda lasti teha ka minul. Selle lindistuse minupoolset avaldamist peab Raasuke Päevalehe artiklis järjekordseks näiteks tema kiusamisest. YouTube-le tehti avaldus ja paluti see maha võtta. Jääb siiamaani ebaselgeks, millistel alustel, kuna luba lindistamiseks on ka lindistusel endal ju kuulda.
Vaata minu ülekuulamiskatset Raasukese ja tema advokaadi Jaanus Mody poolt suvel 2018 siit: https://www.youtube.com/watch?v=7p15uETW04Q&t=4s
Miks see video maha korjati YouTube-st? Ma eeldan, et kuna nii Raasukesest kui ka Modyst jäi ebakohane mulje vilepuhuja ülekuulamise luhtumisel. Iga mõistlik inimene, kes seda videot vaatab, saab aru, mis selles akendeta ruumis COBALTi advokaadibüroos püüti korda saata ning kes seal keda terroriseeris, ähvardas, ahistas ning ründas.
Ainuke, mis neile meelehärmi valmistab, on vastupanu. Võim aga vastupanu ei salli. See murtakse ühel või teisel viisil. Seekord püüti siis PR meistrite toel seda teha. Õnneks Päevalehe peatoimetaja seekord sekkus protsessi ja Raasukese loo kõrvale pandi ka minult ex prompt võetud intervjuu. Lugejale anti vähemalt võimalus kaaluda asjaolusid, kuigi intervjuust oli välja lõigatud üsna olulised seigad ning minust püüti jätta kohtlast muljet sõna-sõnalise transkripti avaldamisega koos kommentaaridega “(naerab)”, “huhh”, “(otsib sõnu)”. Iga avalike suhetega vähegi kokku puutunud inimene teab, et sellist taktikat kasutatakse vaenulike intervjuude tegemisel.
KUUUURIJA ja TV3-e SURVESTAMINE
Olen üle kuu aja töötanud koos Katrin Lusti ja tema meeskonnaga, et ta saaks antud loo päevavalgele tuua ja selgitada laiemat tausta ning asjaolusid avalikkusele. Ainuke, mida minu teada on TV3 ja KUUUURIJA juhtkond tundnud, on Raasukese ning tema advokaatide ning PR meeskonna surve - et saadet ei tuleks, et see edasi lükataks, et seal mitte avaldada tõde Raasukese käitumisest.
Ma loodan, et TV3 ja KUUUURIJA ei murdu ja teevad ehk terve oma saatesarja ühe skandaalsema loo lõpuni ja materjalid jõuavad avalikkuseni täna õhtul.
VIIMANE KATSE MIND ÄRA OSTA?
Kui ka eelmainitud survestamine ei toiminud, sai sama minule lähedal olev inimene juba sms sõnumi Raasukese advokaadilt. Reede õhtul 30.nov-l saadetud sõnum oli järgmine: "Tere! Olen Erkki Raasukese esindaja. Kas Teile sobiks kui me kohtuks omavahel kahekesi, soovi korral väljaspool meie bürood (mõnes kohvikus vms), et arutada võimalusi [...] Hannes Veskimäe ja Erkki Raasukesega seotud teemade mõistliku lahendamise võimalusi? Lugupidamisega, Jaanus Mody"
Peale laupäevase lehe avamist, sain aru, miks see sõnum oli saadetud. Päevaleht oli siiski ka minu intervjuu avaldanud ning Raasukese ühepoolne apologees kukkus läbi nagu minu diskrediteeriminegi. Samuti teadis Raasuke ja Mody reede õhtuks, milline lindistus on KUUUURIJA käes ja et tõenäoliselt TV3 ei murdu. Kuidas ta lootis minu kaudu mõjutada TV3-e ja KUUUURIJAt, jääb mulle arusaamatuks. Et ma võtan oma sõnad tagasi, et ma kinnitan, et kõik esitatud materjalid on kompromiteeritud, et ma olen hull ja ei ole usaldusväärne allikas? Seda ma ei tea, kuna enne kohtuprotsessi ei ole mul plaanis Erkki Raasukesega suhelda. Loodan, et avalikkuse ees saame siis vajadusel debateerida ja olukorrale lahendust leida koos.
VABARIIGI VAENLASED
Ma olen korduvalt kuulnud mulle öeldavat nii Nordea töötajate eest seistes, Eesti inimeste eest seistes Skandinaavia pankuritelt: "Sa pead olema vastutustundlik. Igaüks peab vastutama oma sõnade ja tegude eest!". See on olnud muidugi mõeldud ähvardusena. Kuid ma olen sellega alati nõustunud ja püüdnud anda peegelduse, et see reegel kehtib kõigile, mitte ainult nõrgemale osapoolele. Saabub hetk, kui ka need, kes on olnud ja on siiani võimupositsioonil, peavad seda sama tegema meie inimeste ees.
Raamat on üsna mahukas ning see ei saa olema vilepuhumine vaid pasunapuhumine. Ma loodan, et seda raamatut saavad lugeda eurooplased 7-8-s keeles, et mõista – see mis laiemalt poliitikas, majanduses ning erinevates ühiskondades toimub, ei ole riigipiiride küsimus ning küsimus, kas inimesed saavad vabalt liikuda. Kasutades kontuursemat väljendit – käib klassisõda ja tavalised inimesed, kes soovivad inimväärset elu ning austavad demokraatlikku ning avatud ühiskonda, võitlevad selle eest igal pool suure raha ja nende administeerijate vastu. Kuna neile muid alternatiive poliitilisel areenil ei pakuta, siis kahjuks kanaliseeritakse tervete elanikkondade äng, meeleheide ja viha parempopulistide ehk kui mitte kasutada eufemismi - protofashistide poolt ksenofoobiana teiste vaeste ja alandatute (migrandid) vastu, mille tagajärjel suureneb ühiskondade autoritaarsus ning erodeeritakse inimeste baasõigusi organiseerumisele, sõnavabadusele, vabale liikumisele ning eelkõige inimväärsele elule.
Ma usun, et on ka teine võimalus - saada aru, et suur raha ning korrumpeerunud eliitidile saab vastu astuda ka demokraatlikult, ning adresseerides põhiprobleemi, milleks minu ja paljude ausate sotsiaaldemokraatide (Bernie Sanders USA-s, Jeremy Corbin Britannias ja Yanis Varoufakis DIEM25 eesotsas) arvates on üle riigipiiride toimuv globaalse kapitali laamendamine ja hegemoonia ning lahenduseks selle jõu demokraatliku kontrolli alla võtmine ning inimeste kaitsmine stiihiliste turujõudude eest.
Näis, mis hakkab saama siis, kui mu raamat "Vabariigi Vaenlased" Eestis päevavalgust näeb ja kas üldse näeb. Sest see raamat ei ole kirjutatud Raasukesest. Hiljuti avaldatud Eesti Ekspressi artiklis on Sulev Vedler üsna hästi kajastatud seda, millest see raamat räägib.
21. nov avaldatud Eesti Ekspressi artikkel: https://ekspress.delfi.ee/kuum/voim-raha-seks-hirm-rootsi-pankurid-kagistasid-eestit-nagu-kolonisaatorid?id=84357573
Lugupidamisega,
Hannes Veskimäe a ka Anti Hegemoon
Comments